Kontaveiti avamängu ootuses: Margit Rüütel hindab kõrgelt Anetti vaimset tugevust

Eesti Fed Cup tennisenaiskonna endine liige, 2015. aastal profitennisega lõpparve teinud Margit Rüütel annab Delfi palvel eksperthinnangu Anett Kontaveiti arengule. Endise tippsportlasena (parim koht WTA edetabelis 162.) oskab ta tähelepanu juhtida nüanssidele. Paar viimast aastat töötab Rüütel treenerina USA-s Floridas.

Mis on Sinu hinnangul hetkel Anetti suurim trump? Ideaalne klapp treeneriga, üldine treenitus (füüsiline ja vaimne valmisolek), mõne mängulise elemendi suurepäraseks lihvimine, midagi neljandat?

Anetti suurimaks trumbiks on tema vaimne tugevus. Ta mängib julgelt ja agressiivselt iga vastase vastu. Ta seedib hästi mängus ettetulevaid raskeid olukordi, ei hakka põdema ja suudab lōpuni vōidelda. Sellel aastal on märgatavalt paranenud liikumine. Ta jōuab mängida pikki pallivahetusi, püsida jalagadega pikas punktis lōpuni.

Statistikaliselt vaadates on ta vōitnud mänge kui tema esimese servi protsent on tōusnud üle 70 (keskmine on tavaliselt 60% juures) ja ta on edukalt ära kasutanud murdepallid, kusagil 40%.
Samuti on paranenud mängu lugemine ja taktikaline pool. Tundub, et koostöö oma treeneriga sobib hästi ja see on kindlasti üks suurimaid arengu pōhjusi.

Anett on pärast suurepärast 2015. aasta US Openit, kus ta jõudis 16 hulka, olnud Suure Slämmi turniiridel tulemuse mõttes kahvatu. Mänginud kuuel Slämmil ja viis korda kaotanud kohe avaringis, korra teises ringis (tänavu French Openil). Kas see võib tekitada psühholoogilise probleemi? Võib tekkida mõttekramp, kus pannakse endale pinged peale, et ei tohi esimeses ringis kaotada.

Suurel Slämmil väga edukate tulemuste näitamine vōtab reeglina aega. Kindlasti on seal pinge suurem. Igaüks tahab näidata ideaalset mängu, eriti kui esimese ringi vastaseks on paigutatud mängija. Samas võib palju sõltuda sellest kui hästi ollakse võimelised kohanema suure väljakuga, suurte tribüünidega, suure rahvamassiga ümber, Suurel Slämmi turniiridel on alati väga eriline miljöö. Eelmise aasta Slämmidel Anett kaotas väga tasavägised mängud. Ta mängis julgelt ja agressiivselt, aga taktikaliselt polnud mäng päris küps ja ta ei liikunud jalgadest nii hästi kui sel aastal.

Vaadates Anetti juunioride ea tulemusi (kõigil neljal Suure Slämmi turniiril mänginud vähemalt poolfinaalis), siis see tase, mida ta näitab sel aastal, tundub igati loogiline? Talenti arvestades pidi arenguhüpe mingil hetkel tulema? Või see ei ole päris nii üks üheselt võetav.

Anetti areng on olnud pidev, ta on näidanud juba noorte klassis häid tulemusi. Mina isiklikult hindan kōrgelt tema Orange Bowli vōitu. Reeglina selle võistluse tipud näitavad ka hiljem täiskasvanute klassis kōrgeid tulemusi. Näiteks Anettiga samal aastal Orange Bowli noormeeste vōitja Dominic Thiem on maailma edetabelis hetkel 7. kohal ja aasta hiljem neidude vōitja Ana Konjuh asetseb 27. positsioonil.

Kuid ka Suure Slämmi juunioride turniiride poolfinaalide kohad näitavad suurt potentsiaali. Seda kōike arvestades on areng olnud loogiline. Tihiti vōtab tippu jōudmine veel rohkem aega. Samuti on väga oluline võimalikult varakult leida kōrge tasemega treener, kelle metoodika oleks arenguks sobiv.