Olümpiasportlane Evelin Talts raskustest takistusjooksjana: tunnen iga keharakuga, kui ebasoovitav element ma staadionil olen

2012. aasta Londoni olümpial maratonijooksjana osalenud, kuid nüüd end pigem harrastussportlaseks nimetav Evelin Talts avaldas sotsiaameedias nördimust takistusjooksjate väheste treenimisvõimaluste üle Tallinnas. Kriitika alla sattunud Kadrioru staadion ja kergejõustikuliit ütlevad, et on sportlaste aitamiseks teinud kõik endast oleneva.

"Milleks meile Kadrioru staadion? Lihtsalt ilus plats vaatamiseks? Tallinnas on ainus koht, kus takistusjooksu harjutada saab, Kadriorus. Selleks, et seda üliharuldast ala proovida, on sel suvel sinna eraldatud tervelt 1 (ÜKS!!!) treening takistusjooksjatele. Ja seegi ainult veetakistuse proovimiseks. Tavalisi takistusi ei raatsitud välja tuua - äkki kuluvad ära," kirjutab Talts Facebookis.

"Lisaks sellele on sportlased sellel staadionil ühed tüütud putukad, kes ainult rikuvad püha õhku auväärsel staadionil. Kuidas muidu seletada tõika, et alati kui sinna staadionile satun (viimati kaks aastat tagasi), saan staadioni direktori käest sõimata nagu tuppas.....d kass. Nii, et tunnen iga oma keharakuga kui ebasoovitav element ma seal olen. Ja seda kõike olukorras, kus kergejõustikuliit on iga hooaja alguses küsimuse ees, keda saata rahvusvahelistele võistlustele takistusi jooksma..."

Talts täpsustas Delfile, et ta aeti Kadrioru staadionilt ära 17. juunil, kui seal toimus üks vähestest koondisele korraldatud ühistreeningutest. Teine korraldati 1. juunil. "Sain õiendada, et ma sinna üldse tulin, sest mind nimekirjas polnud. Pidin lõpuks pileti ostma ja ikkagi sain vaid veetakistust proovida, sest rohkem tõkkeid välja polnud pandud," oli Talts nõutu. 40-aastane olümpiasportlane sai mullu teist korda emaks. Lapse kõrvalt pürgib ta takistusjooksu poodiumile 22.-23. juulini Kadriorus toimuvatel Eesti meistrivõistlustel.

Kadrioru staadioni direktor Olavi Sikka ei mõista Taltsi kriitikat ning ütleb, et kõik takistusjooksjad, kes on tahtnud tema areenil trenni teha, on seda ka saanud. "Takistused ei ole meil kogu aeg peaareenil väljas. Koostöös liiduga oleme need vajadusel alati välja toonud. Ainult veetakistusega peab arvestama staadioni graafikut, sest veeaugu täitmine ja valmis seadmine võtab oma aja," ütles Sikka.

Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe on Taltsi murega kursis, kuid nendib, et siin peab suurema pingutuse tegema naist esindav klubi. "Eesti Kergejõustikuliit on oma koondise kandidaatidele erinevatel aladel, mis nõuavad eritreeninguteks kasutatavaid vahendeid, leidnud lahenduse Kadrioru staadioni või mõne muu kohaliku staadioni - kõik koondislased ei ela Tallinnas - näol. Mis puudutab ettevalmistust klubi tasandil, siis siin on klubil vaja leida kokkulepped, kuidas neid võimalusi kasutada," sõnas Lippe.

Talts näeb piiratud treenimisvõimalustes otsest seost Eesti takistusjooksjate vähesusega. "Kujutan ette, et noorte hulgas on palju neid, kes tahaks alaga tõsisemalt tegeleda. Eriti naiste hulgas võiks see ala populaarne olla, kuna Euroopa tasemel tase nii kõrge pole," arvas ta.