27-aastane tõrvalane avas hooaja Montgeronis (Prantsusmaa) 80.02-ga, seejärel viskas ta Tallinnas 82.84, Ogres (Läti) 81.93, Tartus 83.53, Roomas (Itaalia) 83.70 ja Valmieras (Läti) 84.04.

Magnus, kogu eelneva karjääri jooksul olid suutnud vaid korra välisvõistlusel 80 meetri piiri ületada, ja sedagi Lätis. Tänavu oled sama suutnud aga juba neljal mõõduvõtul, muuhulgas ka Teemantliiga etapil Roomas. Oled teinud arengus selge sammu edasi.

Tõepoolest! Hooaja eel võtsin eesmärgiks just stabiilsuse leidmise ning olen sellega hakkama saanud. Olen leidnud lõpuks ka välisvõistlustel õige rütmi ja tunde. Erinevalt varasemast suudan nüüd ka võõraste odadega oma tulemuse ära teha.

Kas välisvõistluste stabiilsuse tõid peamiselt kogemused, mis on eelmiste hooaegadega turjale kogunenud?

Jah, võib nii öelda küll. Tegelikult oli juba eelmise hooaja lõpus näha, et mu Eestis ja välismaal visatud tulemused ei erinenud enam nii kardinaalselt nagu varem. Seetõttu olin ka lootusrikas tänavuse hooaja suhtes.

Paistab, et oled ka psühholoogilise barjääri ületanud ja suudad säilitada välisvõistlustel külma närvi.

Varem oli tõesti tunne, et kui välismaale olen juba pääsenud, siis pean end näitama ka täiesti teisest küljest. Tegelikult tuleb aga mõelda ja valmistuda täpselt samamoodi nagu kodustel võistlustel. Praegu on ka treenimise ja võistlemise rütm olnud kenasti paigas - nädal aega treeninguid ja nädala lõpus võistlus.

Nädal aega tagasi Roomas toimunud Teemantliiga võistlust võib pidada sinu esimeseks suuremaks õnnestumiseks rahvusvahelisel areenil. Kuidas selle võistluse kokku võtaksid?

Mul on nii Rooma kui ka tegelikult teiste tänavuste võistluste puhul hea meel, et pikk vise on tulnud reeglina kohe esimesel või teisel katsel. Samas näitas ka Rooma võistlus, et kui korralik tulemus on all ja lähen n-ö juurde panema, siis laguneb tehnika täiesti ära. Seda seepärast, et juurde tahaks panna ülakehast, mis pole aga õige. Odavise on üleüldse just seepärast huvitav ala, et väga keeruline on iga katsega natuke parandada oma tulemust.

Kas heade visetega on õnnestunud ka eelarvet suurendada?

Ma ausalt öeldes ei mõtlegi praegu rahaasjadele. Mänedžer Aivar Karotamm tegeleb nendega. (Muigab.) Varasemad aastad on näidanud, et kui enne võistlust rahale mõtlema hakkan, läheb etteaste metsa.

Vaadates kahe kuu pärast toimuva Londoni MM-i suunas - palju sul täna veel varu sees on?

Tulemuse osas ma ei oskagi öelda. Aga tänavu pole ühegi viske puhul veel seda tunnet olnud, et kogu jõud läks maksimaalselt odasse. Valmieras olin sellele kõige lähemal. Tehniliselt on just viimaste sammude rütmi osas parandamisruumi küllaga.

Treenid tänasel päeval ametlikult iseeseisvalt. Seniste tulemuste põhjal ei paista see just kõige halvem variant, kuigi tegelikult see vist päris nii lihtne pole?

Kindlasti oleks jätkuvalt vaja treenerit, kes jälgiks kogu aeg kõrvalt, mida teen. Aga ma ei saa ka kuidagi taguda vastu rinda ja öelda, et olen kõik ise teinud. Välislaagris aitas tehnikat vaadata Andrus Värnik, Eestis on abiks nii Heiko Väät kui Toomas Merila. Välismaalt oleks lihtne palgata treener, aga sellest poleks suurt abi, kui ta reaalselt mu tehnikatrennides kohal poleks.

Lõpetuseks, kuidas su hooaeg jätkub?

Praegu on käsil tugevam treeningnädal, aga järgmisel nädalal on raskused jälle väiksemad, et Vaasas Euroopa võistkondlikul karikal heas hoos olla. Rohkem võistlusi pole praegu lukku pannud.