Vaprad rattanaised alustavad 91-kilomeetrist katsumust
11. Jõelähtme maratoni 91 kilomeetrine XXL-sõit on kuulus oma singlite ja väljakutsete tõttu, mille seljatamine annab väsinud rattasõbrale hea enesetunde veel nädalateks. Rattaklubi Porter Racing liige Liis Grünberg (38) läheb XXL-sõidule kolmandat korda. „Lühikesed tulevad ja lähevad, need pole märgilise tähendusega. Pikk maraton on kaua oodatud pidupäev! Eneseületamise moment annab lisaenergiat, adrenaliinilaks on suurem ning pärast käid tükk aega õndsa näoga ringi, tunned et oled millegi suurega hakkama saanud,” tunnistas Grünberg.
Rattamaratoni läbimine on pigem tahtejõu kui jõu küsimus. „Sellisel trassil tuleb valmis olla ajaliseks kestvuseks. Tahtejõu küsimus, mida rattasõit kahtlemata kasvatab. Distants võib ehk enne sõitu veidi hirmutav olla, kuid tagantjärele ei tundu see üldse nii hull,” julgustas südikas rattur kahtlejatel end XXL-sõidule kirja panema.
„Pikal maratonil pole võistluspinget peal, kuna ette võetud amps on päris korralik. Ainus ootus on läbida ja kui see tehtud, siis ongi juba hästi. Lisaks on hea turvaline, rajal on teeninduspunktid ja kes tõesti ei jaksa, see saab raja pealt ära. Kui juhtub midagi muud, siis ei pea kartma, et oled kuskil üksi. Seltskonnas sõites ei teki nii kergelt väsimust, pingutad rohkem ning tõenäosus kogu distants edukalt läbi teha on suurem,” lisas Liis Grünberg.
91 km trassil startiv Kadri Kangur (38) on rattaga sõitnud neli aastat. „2014. aastal tegin kaasa Jõelähtme maratoni korraldustiimis, nägin ainult väsinud nägusid. Aasta hiljem osalesin poolmaratonil ja mullu olin küll kirjas, aga jäin kahjuks haigeks. Siinsed rajad on mul kolmapäevakute ja trennide käigus üsna selgeks saanud, kuigi eks väike stardieelne aukartus ikka jääb,” ütles Kangur, kes soovitab pikka distantsi jõulisemaid väljakutseid armastavatele inimestele.
„Kohati on rada pehme ja liivane, edasi jõudmiseks tuleb vaeva näha. Mingeid hüppeid ega midagi sellist pole, ei pea hirmu tundma. Mina sõidangi põhiliselt metsas ja igal aastal on eesmärgiks paremaks saada, mitte kiiremaks, aga pigem osavamaks. Tehniline sõit on minu n-ö teetass ja Jõelähtme pikk trass on selleks ideaalne, kuid eeldab läbimiseks juba natuke oskusi. 50 km ringil on esimene osa raskem, teine lihtsam ning selle peaks üks või kas aastat rattaga sõitnud spordisõber küll kenasti mõistliku aja jooksul läbi sõitma.”
Jõelähtme rattaklubi liige Marianne Palusoo (32) soovitab rajale minnes oma jõuvarusid planeerida. „Pikale distantsile minnes tuleb pidevalt midagi juua või süüa, kes valib batoonid, kes geelid või midagi muud. Mina katsun umbes iga 40 min tagant midagi tarbida,“ ütles Palusoo ja täpsustas, et rajal on ka korraldajate poolt toitlustuspunktid ette valmistatud, kus tasub peatus teha ning jõuvarusid täiendada.
Maratoniks valmistub naine korralikult treenides. „Tegin ka talvel pikki trenne, et aastatega saadud kogemus ära ei läheks. Kui teinekord trassil mõni raskem koht juhtub olema ja keha on juba väsinud, siis eelistan riskide vältimiseks rattalt maha tulla. Jõelähtmel on üldiselt kõik kenasti läbitav, võimalik et paaril laskumisel tuleb sellele teemale mõelda. Osalen küll kõige pikemal distantsil, kuid julgen soovitada ka 50 km rada, kus saab koormuse ja naudingu kenasti kätte. Kui pärast seda veel jõudu üle tundub jäävat, siis tasub järgmisel aastal juba pikem väljakutse vastu võtta.”
Maratoni ajakava:
9.00 numbrite väljastamine ja registreerimine
11.00 91 km distantsi start
11.15 Saare lasteõidud
12.00 50 km distantsi start
12.10 19 km distantsi start
18.30 suletakse finiś
11. Jõelähtme rattamaratoni registreerimise soodusvoor kestab kuni 7. juuni hilisõhtuni.
Rajakaart ja registreerimine: www.rattamaratonid.ee
