Ikkagi isikliku rekordi püstitanud Markus Leemet: eesmärk on koguda 8000 punkti

USAs kümnevõistluses 7720 punkti kogunud Markus Leemet lööks suvel hea meelega kaasa Tallinnas toimuval esimesel mitmevõistluse võistkondlikul EMil.

Lõuna-Carolinas toimunud NCAA kagukonverentsi kergejõustiku meistrivõistlustel andis 7720 punkti varem Holger Peeli käe all harjutanud 23aastasele Leemetile Victor Lindoni (8539) ja Karl Robert Saluri (7948) järel kolmanda koha ja pileti NCAA finaalvõistlusele.

Siinkohal parandan vea, mille tegin reede hilisõhtul võistluse tulemustest raporteerides. Nimelt kirjutasin algselt, et Leemeti ja Victori tulemused ei ole edetabelikõlblikud, kuna kolmel alal toetas neid taganttuul kogusummas üle 6,0 m/s. Tegelikult sobivad need tulemused nii edetabelisse kui ka meeste isiklikeks rekorditeks ja Victori puhul ka Grenada rekordiks. Küll aga poleks sellistes tuuleoludes tehtud tulemus kõlvanud maailmarekordiks.

Maailmarekordi puhul on reeglid karmimad: „Rekordi püstitamiseks ei tohi aladel, kus tuult mõõdetakse, olla taganttuule keskmine kiirus olla suurem kui +2,0 m/s (näiteks 10-võistluses: 100 m +5,2, kaugushüpe +0,3 ja 110 m tõkkejooks -1,5 m/s, keskmine (5,2 + 0,3 - 1,5) : 3 = 1,4m/s, st tulemus on rekordikõlblik).“

Samas edetabelisse sobib tulemus märksa lihtsamalt: „Edetabelikõlblikud on kõik rekordikõlblikud tulemused ja tulemused, mille püstitamisel taganttuule kiirus ühelgi alal, kus tuult mõõdetakse, pole suurem kui +4,0 m/s.“

Leemet: pinge oli suur

Leemet parandas varasemat isiklikku rekordit 171 punkti võrra. Tema seeria: 10,75 (ei lähe rekordina kirja, kuna tagantuul puhus 3,6 m/s) – 7.16 (rekord) – 14.18 (rekord) – 1.90 – 48,36 (rekord) – 14,91 (rekord) – 35.89 – 4.50 (rekordi kordamine) – 59.03 (rekord) – 4.39,85 (rekord).
Leemeti kommentaar: „Võistlusega jäin üldkokkuvõttes vägagi rahule. Midagi uskumatut ma enda jaoks ei teinud. Tegin igal alal nö oma ära. Kui midagi välja tuua, siis odavise pakkus suurt rahulolu. Ja kettaheites ebaõnnestusin ikka täielikult, aga suutsin selle kiiresti peast välja visata ega lasknud end väga häirida. Eks pinge oli päris suur, kuna viimane korralik kümnevõistlus oli aastast 2015, kui kogusin 7549 punkti. Eelmine aasta jäi täielikult erinevate vigastuste tõttu vahele.

Järgmine kümnevõistlus on mul kuu aja pärast NCAA finaalvõistlusel. Seal on tavaliselt alati päris head tingimused. Nüüd tuleb trennis mõningad korrektuurid teha ja loodetavasti suudan ka seal korraliku punktisumma kokku panna. Eesmärk on ikka koguda 8000 punkti. Ja kindlasti olen valmis ka Eestit esindama Euroopa mitmevõistluse meistrivõistluste Superliigas kui koondisesse kutse peaks tulema.“

Saluri püüab MM-normi uuesti NCAA finaalvõistlusel

Saluri liikus pikalt 8100 – 8200 punkti graafikus, kuid teine päev ei lubanud MM-normi (8100) ikkagi täis saada. 1500 meetri jooksus tabas Salurit 900 meetri järel kubemelihase kramp, mis ei lubanud kõrget tempot hoida. Seeria: 10,50 (ei lähe rekordina kirja, kuna taganttuul puhus 3,4 m/s) – 7.44 - 14.15 – 1.84 – 47,59 (rekord) – 15,06 (rekord) – 41.29 – 4.80 – 58.16 – 4.47,57.

Saluri kommentaar: „Jäin rahule, kuna olen terve. Üksikaladest jäin rahule vaid 400 meetri jooksuga, oda oli ka okei, kuna ma pole saanud eriti visata (küünarnukk ei luba – M. R.). Kui tehniliselt paika saada ja vaimselt kindlamaks, siis võiks rekordit ka seal parandada. Tahtsin ikka üle 8100 punkti teha, muud eesmärki polnud. Samas oli vaja kindlalt lõpuni teha, kuna see oli avastart ja NCAA finaalvõistlusele mul eelnevalt kindlustatud ei olnud. Jäin terveks, vasaku säärega olid võistluse käigus probleemid, mis mõjutas teiba lõpptulemust, aga see pigem paari päeva küsimus. Tagareis pole ka veel valuvaba, aga kannatas teha. Kui NCAA lõppvõistlusel ilma on, siis alla 8100 punkti ei mõtle.“