Mis on meeste odaviske populaarsuse järsu tõusu taga?
Olümpiavõitja Thomas Röhler viskas kohe Teemantliiga avaetapil Dohas 93.90 ning pani kogu maailma just odaviskest rääkima. Sakslane kerkis kõigi aegade edetabelis legendaarse tšehhi Jan Železny järele teiseks.
Rekordiparandajaid on tänavu olnud veelgi. Ioannis Kiriazis (21), kes veel kaks aastat tagasi oli 78 meetri mees, viskas märtsi lõpus Ameerika Ühendriikides Kreeka kõigi aegade teise tulemuse 88.01.
Veelgi üllatavam nimi maailma edetabeli ladvikus on Cheng Chao-Tsun (23), Taipei kergeatleet, kes viskas aprillis suisa kolmel võistlusel üle 84 meetri. Taipei rekordnumbrid on nüüdsest 86.92. Chao-Tsuni areng on olnud meeletu: 2014. ja 2015. aastal viskas ta 81 meetrit ning mullu vaid 71.66.
Meeste odaviskest, mida valitsesid aastakümneid eurooplased, on vaid mõne aastaga saanud globaalne kergejõustikuala. Sel on Kariibi mere saartelt olümpiavõitja Keshorn Walcott ning keenialasest maailmameister Julius Yego. Tänase seisuga mahub maailma edetabelis 20 parema sekka kümme eurooplast, kuus asiaati (2 Taipeist, 2 Indiast, 1 Sri Lankast, 1 Katarist), kaks aafriklast (1 Keeniast ja 1 Lõuna-Aafrika Vabariigist), üks trinidadlane ning üks austraallane.
Delfi palus maailma odaviske arengut kommenteerida Amsterdami EM-i neljandal mehel Risto Mätasel:
"Odavise pole enam kaugeltki eurooplaste ala. Koos sellega, et häid viskajaid tuleb üha rohkem nii Aasiast kui Aafrikast, on tõusnud selgelt ka ala tase - näiteks tiitlivõistluste normatiivid pole kunagi olnud nii kõrged kui praegu (2017. a. Londoni MM-i norm on 83.00). Kui 2012. aasta Londoni olümpial võitis Keshorn Walcott kulla 84.58-ga, siis täna on selline asi välistatud. 85 meetriga on vähetõenäoline isegi medalikonkurentsi sekkumine.
Miks odavise on nii palju populaarsemaks muutunud? Mitmed koondised on palganud traditsioonilistest odaviskeriikidest tipptreeneri ning koondanud kõik talendid tema käe alla. Alaga on hakatud tegelema süsteemselt, et riigi medaliarvu kasvatada. Potentsiaal on ju tegelikult meeletu - vaata kasvõi Indiat, kus miljonid noored tegelevad kriketiga. Kriketi visketehnika sarnaneb oluliselt rohkem odaviskega kui näiteks pesapalli oma.
Soomes on alati olnud selline suhtumine, et odaviskega tuleb tegeleda lapsest saati, vastasel korral ei kinnistu tehnika. Aga tegelikult on odaviske alus kiired ja tugevad jalad. Näiteks Thomas Röhler tegeles noorena hüpetega ning jõudis odaviske juurde üsna hilja. Veel 1980ndatel baseerus ala jõul, aga nüüd viskab sisuliselt kogu uus generatsioon kiiruse pealt. Jan Železny käis oma ajast mitukümmend aastat ees - ka tema oli äärmiselt kerge, kuid kiire ja tugev. Olen seda juttu küll juba mitu aastat rääkinud, aga püüan ka ise tänavu igal juhul suure hoo pealt viskamata hakata. Isegi sel juhul, kui kohe alguses ei tule loodetud tulemusi.
Vanematel meestel eesotsas Tero Pitkämäki ja Antti Ruuskaneniga pole enam kerge tipus püsida. Nad võivad hooaja jooksul korra vormi jõuda, aga mitte kevadest sügiseni 90 meetri alla visata nagu noored."
