STATISTIKA: Milliste Rapla mängijate esitused said Tartule saatuslikuks?
Rapla Avis Utilitase meeskond tegi Alexela korvpalli meistriliiga poolfinaalis suurepärase esituse, alistades suurfavoriidi Tartu Ülikooli mängudega 3:1. Millised pallurid paistsid oma esitustega kõige enam silma?
Punktide, lauapallide, viskeprotsentide ja muu taolise kokku lugemisega võib igaüks tegeleda - kuid see ei näita tihtipeale suuremat pilti. Üks mees võib visata igas matšis 30 punkti, kuid kui ta kasutab selleks 35 viset ning kaaslastele söötu ei jaga, võib see meeskonna mängule hoopis kahjulikult mõjuda. Sestap vaatamegi järgnevalt natuke sügavamale: võrdleme erinevate Rapla mängijate ning viisikute efektiivsust nende platsil oleku ajal ning vaatame seeläbi, kes olid Aivar Kuusmaa tiimi jaoks poolfinaalseerias kõige kasulikumad.
Esmalt mõned üldised näitajad, millega on mängijate statistikat hea võrrelda: Rapla kasutas nelja mängu peale kokku 265 rünnakut (keskmiselt 66,25 mängus), mida on laias laastus sama palju kui põhiturniiril, kui nende keskmiseks mängutempoks jäi 67,7. Kuna ühes mängus on üldiselt mõlemal meeskonnal täpselt sama palju rünnakuid, võib siit teha järelduse, et Rapla suutis oma tempot tartlastele peale suruda - Ülikool tegi põhihooajal keskmiselt üle 72 rünnaku kohtumises.
Ründereiting (ehk arv, mis näitab, mitu punkti viskab meeskond keskmiselt 100 rünnaku kohta) oli Raplal põhihooajal 108, seerias Tartuga 107, kaitsereiting (mitu punkti meeskonnale keskmiselt 100 nende vastu tehtud rünnaku kohta visatakse) oli Sadolini Spordihoone kangelastel põhiturniiri jooksul 100, poolfinaalis 104. Kuivõrd suures osas põhihooaja mängudes olid Rapla vastased nõrgemast klassist kui Tartu, võib julgelt öelda, et mõlemas vallas tegid raplakad play-off'is korraliku sammu edasi.
Milliste mängijate väljakul oleku ajal mängis Rapla aga kõige paremini? Alljärgnev infograafik näitab kõikide raplakate individuaalset ründe-, kaitse- ja lõppreitingut. Oluline on tähele panna, et Marek Ruudu, Gregor Ilvese ning ka Oliver Metsalu puhul on valim küllaltki väike, mistõttu on nende näitajad pisut eksitavad.
Ründereiting näitab, mitu punkti Rapla antud mängija väljakul oleku ajal keskmiselt 100 rünnakuga viskas. Kaitsereiting näitab, mitu punkti vastased Raplale antud mängija väljakul oleku ajal keskmiselt 100 rünnakuga viskavad - mida väiksem on kaitsereiting, seda parem. Lõppreiting näitab eelmise kahe näitaja vahet - näiteks Domen Bratoži 9,34 tähendab, et kui Rapla ja Tartu teeksid mõlemad Bratoži väljakul oleku ajal 100 rünnakut, viskaks Rapla tartlastest keskmiselt 9,34 punkti rohkem. Nagu mainitud, tegid Rapla ja Tartu poolfinaalseerias 40 minuti jooksul keskmiselt 66-67 rünnakut.
Lisaks mängijatele on võimalik võrrelda ka erinevate viisikute efektiivsust. Kokku kasutas Rapla poolfinaalseerias 36 erinevat viisikut, kuid enam kui kümme rünnakut (mis on endiselt äärmiselt väike valim) viibisid platsil kaheksa erinevat kombinatsiooni põhimängijatest. Enim mänguaega (41 rünnakut, 36 vastaste rünnakut) teenis viisik Bratož-Paasoja-Kaldre-Kajupank-van der Mars, kes olid selle juures ka äärmiselt efektiivsed - ründereiting 124,4 ja kaitsereiting 83,3 tähendavad, et 100 rünnaku kohta loobiks see koosseis Tartust koguni 41 punkti rohkem. Tasub meeles pidada, et viisikute infograafikust ei tasu valimi väiksuse tõttu väga põhjalikke järeldusi teha.
Kasutatud lühendid: DB- Domen Bratož; MP - Martin Paasoja; RS - Rasham Suarez; SK - Sven Kaldre; IK - Indrek Kajupank; JK - Jito Kok; TVDM - Thomas van der Mars.
