Jagor ootab huviga välislaagrit: nii hea pundiga polegi koos treeninud
Rio olümpialane, 400 meetri tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor keskendub neil päevil magistritöö lõpetamisele, et aprilli keskel Portugali harjutama minnes muud mured enam mõttesse ei poeks.
Tartus Mehis Viru käe all treeniv Jagor läheb kolmeks nädalaks laagerdama sprinditreeneri Valter Espe Tallinna grupiga, kuhu kuuluvad muuhulgas äsja 400 meetris Eesti juunioride siserekordi enda nimele võtnud Tony Nõu, sarnaselt vanemale vennale 400 meetri tõkkejooksus tippu pürgiv Erik Jagor ning Eesti paremikku kuuluvad sprinterid Timo Tiismaa ja Kaspar Mesila.
"Nii hea pundiga polegi koos treenida saanud! Ootame kõik suure huviga seda laagrit," ütleb Jagor õhinal. Tartus teeb ta reeglina jooksutrenne üksi ning üldkehalist ettevalmistust koos meie paremate sulgpallurite Raul Musta, Kristin Kuuba ja Helina Rüütliga. Jätkuvalt annab ta neli korda nädalas ka ise trenne lastele.
"See kõlab klišeena, aga seis on hetkel väga hea! Kui varasematel aastatel on pärast sisehooaega tekkinud mõõn, siis tänavu olen suutnud sama seisundit säilitada. Viimatises Tenerife laagris jooksin häid aegu, kuigi ise ei tundnud, et väga kergelt edasi liiguksin. Kui välja puhata, on ajavaru sees küllaga."
Ega Jagor liiga vära liiga heas vormis pole? "Ei, seda ei maksa karta, treeningud on olnud tõsised," ütleb ta enesekindlalt.
Muudatused treeningutes
Talvel Tenerifel kahes kahenädalases laagris viibinud Jagor on teinud koos Viruga treeningutes mõningaid muudatusi.
"Me ei panusta alates sügisest enam nii palju mahule, vaid oleme muutnud treeningud intensiivsemaks. See peaks aitama suuri tõuse ja mõõnu vältida ehk tulemusi stabiilsemaks muutma. Kui sisehooaega ja treeningute tulemusi vaadata, võib öelda, et muutused on kasuks tulnud," arvab Jagor.
26-aastane tõkkejooksja sai abi ka märtsi keskel Tallinna külastanud USA tipptreeneri Dan Pfaffi koolitustest.
"Ta tuletas meelde põhitõed ja rõhus sellele, et ülemäära keerulisi asju pole sportlastel vaja treeningutel teha. Mul oli hea meel näha, et paljusid harjutusi, mida Pfaff soovitas kasutada, oleme Mehisega juba varem teinud. See andis kindlust, et oleme liikunud õiges suunas."
Eesmärk Londoni MM-i poolfinaal
Hetkel kirjutab Jagor Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas magistritööd teemal "Vibratsiooni mõju sportlase soojendusele", mis jäi eelmisel aastal ajapuuduse tõttu lõpetamata. Maikuu lõpus hooaja avav Jagor tahab suvel kindlasti alistada 2015. aasta suvest püsiva isikliku rekordi 49,37.
"Eesmärk on 49 sekundi piir alistada ja Londoni MM-il poolfinaali pääseda. Enne tuleb siiski ka MM-norm (49,50) täita. Optimaalset jooksude arvu pole ma paika pannud, kuid enne MM-i võiks neli-viis starti tõkkejooksus teha küll. Oleks super, kui saaksin hooaja avastardil kirja aja alla 50 sekundi, sest üldiselt olen suve jooksul suutnud aega sekundi võrra parandada."
Jagor tunnistab, et suurematele võistlustele on tal üpris keeruline peale pääseda.
"Kui hooaja alguses peaksid jooksud hästi õnnestuma, tuleb ilmselt mänedžer endale otsida. Ilma sidemeteta tugevamatele jooksudele peale ei pääse. Samas, nagu ütleb Mehis: kui on mingi probleem, siis jookse kiiremini. See aitab üldiselt probleeme lahendada," muigab Jagor.
24-aastasesse Erik Jagorisse, kes viis mullu rekordi 50,92-ni, on vanemal vennal usku küllaga.
"Tean, kuidas tal ettevalmistus on läinud ja usun, et ta on võimeline sel suvel alla 50 sekundi jooksma. Kui vaadata ajalugu, on ta liikunud minuga samas taktis. Nüüd on küsimus, kas ta suudab ka edasi sammu pidada - kaks aastat tagasi jooksin ma juba 49,37," lisab Jagor lõpetuseks.
