Märtsi Basketballis: Vitali Ljutitš: aus kaup Valgevenest
Persooniloo selle hooaja parimast kalevcramolasest tegid Markko Lehtme ja Joosep Martinson. Fotovõtted viidi läbi seejuures Saku Suurhalli katuse all, ventilatsiooniruumis.
Vitalil tuli kõigepealt vahetada senine kodulinn, ligi 30 000 elanikuga Bereza, välja, võttes ette teekonna umbes 80 kilomeetri kaugusel asuvasse Bresti-nimelisesse suurlinna, et teha oma elu esimene suurem samm.
Ljutitši isa töötab täna Minskis spordikoolis mänedžerina ja 57-aastane ema on kodune ega pole kunagi tipptasemel sporti teinud. Sellele vaatamata on parimasse korvpalluriikka jõudev noor valgevenelane suutnud oma sihikindla töö ja meelega juba nii mõndagi saavutada. Sellest, milline see teekond on olnud, saab lugeda alljärgnevast usutlusest.
Kuidas jäid rahule koondise suvega? Su enda esitused olid väga korralikud.
Enda mänguga võib tõepoolest rahule jääda, aga samas pole vahet, kui häid esitusi teeb üks või teine mängija. Kui võite ei tule, pole ka individuaalsetel sooritustel väärtust.
Näitasime kohati väga head mängu, aga stabiilsusest jäi puudu. Otsustava mängu kaotasime Portugali võistkonnale, see oli väga valus kaotus. Sarnaselt Eesti koondisega kogusime kolm võitu ja kaotust, aga sellest jäi väheks, et pääseda EMile.
Siiski peaks korralikud esitused tooma uusi huvitavaid kosilasi.
Selles mõttes küll, et sind märgatakse. Aga klubidele ei jää silma ainult mängijad, kes viskavad 30 punkti mängus. Silma jäämiseks piisab ka 10 punktist ja seitsmest lauapallist ning mõnest muust õnnestumisest. Minu vastu tunti huvi, oli eri pakkumisi, aga kui kuulsin agendilt, et minust on huvitatud Kalev, oli minu otsus langetatud.
Kalev on su kolmas klubi. Kuidas hindad senist hooaega?
Olen väga rahul. Mulle meeldib siin väga, mulle meeldib Tallinn ja mulle meeldib meie võistkond. Võistkonnakaaslased ja treenerid ning abipersonal on väga toetav ja kokkuhoidev seltskond, kõik on sõbralikud ning kõigiga saab kenasti suhelda.
Hooaeg on olnud üldises plaanis okei, loomulikult võiks meil olla rohkem võite VTB sarjas. Aga meil on tulnud ette vigastusi, nii ka minul. Lisaks oleme mõnes mängus liialt ära kukkunud. Meil on olnud mängijate vahetusi, mis on pärssinud meie mängurütmi, kuna iga uue mängija lisandumise järel tuleb kulutada üksjagu aega, et treener saaks uuele mehele meie liikumisi ja kõiki muid nüansse selgeks teha.
Eriti rahul olen sellega, et saan piisavalt mänguminuteid. See on minu jaoks eriti oluline, arvestades, millises olukorras olin eelmisel hooajal. Olen treeneritele väga tänulik, et nad mind usaldavad.
Millise mulje on Tallinn jätnud?
Mulle ja mu naisele meeldib siin. Tallinn on ilus ja puhas linn ning samuti on hea see, et väga paljud inimesed räägivad poes, kohvikus ja muudes kohtades enamasti täitsa korralikul tasemel vene keelt. See on muutnud meie olukorra palju lihtsamaks.
Kuidas sulle meeldib oma vaba aega sisustada?
Kõige rohkem meeldib mulle magada. Võiksin seda päevas tunde ja tunde teha. Aga kui ma just ei maga ja on vaba päev, käime koos vanalinnas jalutamas. Teie vanalinn on äärmiselt kaunis.
Mõnikord käime abikaasaga ka kinos ja restoranis õhtustamas. Süüa meeldib mulle samuti ning õnneks ei pea ma eriti vaatama ja valima, mida söön. Oma lemmiksööki draniki’t (Valgevene rahvustoit ‒ kartulikotletid lihaga) ma Tallinnast veel leidnud pole, seega pean seda ise valmistama.
Vahel harva loen ka raamatuid või vaatan Euroliigat, hoian CSKA-le pöialt. Kunagi, kui mängijakarjääri lõpetan, tahaks rohkem eri eksootilistesse paikadesse reisida.
Cramo abitreener Martin Müürsepp: "Ta läheb vastasele kohta kätte näitama ‒ vahet pole, kas vastas on Noorteliiga, Himki või Rapla. Kuna ta ründearsenal on küllaltki mitmekülgne ‒ tabab kaugelt, suudab korvi alla murda ja teenida vabaviskeid ‒, on ta kuldaväärt mängumees. Näha on, et Vitali on korraliku suhtumisega ja väga hea meeskonnamängija. On äärmiselt huvitav jälgida tema edaspidist käekäiku. Arvestades, kui noor ja ambitsioonikas ta on, usun, et tema parimad aastad on veel kindlasti ees."
