Balti liigas jõudsid medalile vaid meeskonnad, mille peatreener on pärit finaalturniiri võõrustanud Võru linnast!
Tartu Bigbank teenis põhiturniiri võiduga Balti liiga finaalturniiri korraldusõiguse, aga kuna nende kodusaal Tartu Ülikooli spordihoones oli möödunud nädalavahetuseks ammu broneeritud, otsustas klubi tähtsad mängud pidada Võrus. Sellise sammuga tehti aga puht juhuslikult kohaliku võrkpalliliiga ajalugu, sest suisa kõikide medalimeeskondade peatreenerid – Urmas Tali (47), Avo Keel (54) ja Oliver Lüütsepp (30) – on Võrust pärit.
„Ärevus on sees küll,” tunnistas Tali enne eduka nädalavahetuse algust. „Ega tiheda hooaja jooksul koju eriti jõuagi – viimati olin siin jaanuaris noortekoondisega. Varem, kui Võrus meistriliiga meeskond veel tegutses, sai hoopis rohkem käidud.”
"Mind tõi võrkpallitrenni Jaan Gutmann, kuid juba mõne nädala möödudes sai minust Aksel Saali hoolealune," meenutas Keel. "Olin poisikesena väga kõhn ja vanemad kartsid, et sellise kehakujuga ei jõua ma sporti teha. Esialgu pidin seetõttu neile luiskama - ütlesin, et olen teiste poistega naabermaja ees mängimas, kuigi tegelikult läksin trenni. Õnneks lubasid nad mul trennis edasi käia, kui peagi valele jaole said."
Kui Keel elas Võrus ainult lapsepõlves (tema ema Liidia ja isa Enno elavad seal muide siiani - toim) ja siirdus juba 16-aastasena Tallinna Spordiinternaatkooli, siis Tali ja Lüütsepp on olnud kodulinnas ka treenerid. „Võin Urmast nimetada oma mentoriks,” ütleb Lüütsepp. „Tema kutsus mind nii Võru meeskonna kui ka 1993. aasta noortekoondise abitreeneriks. Selles koondises mängisid muuhulgas [Robert] Täht kui ka [Renee] Teppan – õppisin palju,” meenutab Lüütsepp tänulikult. Just tema oli ka üks esimesi Tali õnnitlejaid pärast Rakvere võidukat finaali.
Kõik kolm juhendajat tõdevad, et Võru võrkpalli hiilgeaeg on möödas. „Pärast meistriliiga meeskonna kadumist pole noormängijatel enam väljundit. Minu nooruspõlves oli võrkpall siin suusatamise ja kergejõustiku kõrval peamine spordiala, aga nüüd liigub jalgpall vaikselt mööda,” nendib Tali. Nii Keele, Tali kui Lüütsepa sõnul olid varem Võru võrkpalli noortevõistkonnad sisuliselt igas vanuseklassis Eesti tipus, nüüd heitlevad medalite eest aga vaid üksikud grupid.
"Võrkpalli ei saagi liiga vara mängima hakata, sest enne, kui palli normaalselt lüüagi suudad, tuleb kõvasti vaeva näha. Jalgpallis on värava löömine ja korvpallis korvi viskamine kergemini saavutatavad ja seetõttu on lapsi lihtsam ka väga väiksena ala juurde meelitada," toob Keel näite, miks võrkpallil on keeruline teiste suurte aladega konkureerida. Ta lisab, et lapsed peaksid tegelema noorena paljude aladega, mitte spetsialiseeruma kohe ühele.
„Väikekohas peab olema väga suur entusiast, ma ütleksin isegi, et sinisilmne inimene, kes võtaks võrkpalli ajamise siin enda peale. Aksel Saal on suure töö ära teinud ja hakkab otsi kokku tõmbama. Saab näha, äkki kujuneb noor Timo Kuus ala uueks eestvedajaks,” loodab Lüütsepp.
Võru linna rahvaarv moodustab 1% Eesti ja 0,16% Baltimaade elanikkonnast.
