INTERVJUU: Martti Juhkami: ma pole kunagi üheski meeskonnas selle mõttega olnud, et teistele lihtsalt kaasa plaksutada

Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Martti Juhkami naudib Austria parimas meeskonnas Innsbrucki Hypo Tirolis hooaega täiel rinnal, sest on suutnud tänavu vigastustest prii püsida.

Nädalavahetusel pidi Innsbruck tunnistama Kesk-Euroopa liiga finaalis tiitlikaitsja, Sloveenia parima klubi Ljubljana ACH Volley 3:2 paremust. Renee Teppan oli "Eesti meeskonna" parim 18 punktiga, Juhkami lisas 11 silma.

Martti, pidite teist aastat järjest leppima finaalis sloveenide napi paremusega. Ilmselt mõjus see kaotus päris kibedalt meeskonnale?

Eks ta ikka mõjus, jah. Ka mu enda mängupilt polnud finaalis selline, nagu ta senisel hooajal oli olnud. Poolfinaalis tegime iseenesest väga kindla mängu ja võitsime Slovakkia meistrit Nitra Bystrinat 3:0, aga finaalis tekkisid samad probleemid nagu Meistrite liigas Friedrichshafeni vastu. Tegelikult ei teinud ka Ljubljana finaalis head mängu.

Kas ebakindlus võis tekkida sellest, et Austria liigas ei saa te piisavalt tugeval tasemel mänge?

Võib ka nii öelda, sest kindlasti ei ole meil Austrias tasavägiseid mänge nii palju kui näiteks Poola või Prantsusmaa meistriliigas. Austrias piisab meil tihti võiduks ka sellest, kui anname endast 60 või 70 protsenti, kuigi on ka tasavägisemaid mänge.

Nüüd jääb teil seega mängida veel vaid Austria liiga playoff. Seal ei saa vist muud eesmärki olla kui järjekordne meistritiitel?

(Muigab.) Jah, peame jõudemonstratsiooni näitama! Esmalt tuleb kolm mängu Waldvierteli vastu võita (esimese võidu sai Innsbruck eile juba kätte - toim) ja seejärel neli mängu finaalis ära võtta.

Sinu enda jaoks on tänavune hooaeg siiski mullusega võrreldes hoopis edukam olnud.

Seda küll. Eelmisel aastal oli mul palju vigastusi, tänavu pole aga pärast hooaja algust midagi tõsisemat ette tulnud. Tänu sellele, et meil pole nii palju tugevaid mänge, saame rohkem rõhku panna füüsisele. Mulle on see vigastustest taastumisel kasuks tulnud.

Koondises pole sinu positsioonil just kerge algkoosseisu pääseda - ees on Robert Täht ja Keith Pupart. Usud ja loodad, et suudad end siiski põhirivistusse tagasi mängida?

Ma pole kunagi sellise suhtumisega üheski meeskonnas olnud, et lihtsalt teistele kaasa plaksutada. Pean platsil olema! Annan endast parima, et nii ka läheks.

Nurgaründaja positsioonil on tänavu nii sulle, Tähele kui Pupartile konkurentsi pakkumas ka Soome liiga parim ründaja Andrus Raadik. Kas tema esilekerkimine on sind üllatanud?

Ma ei oska Soome liiga kohta midagi öelda. Andrus on küll silmapaistavalt mänginud, kuid vaevalt ta 30-aastasena väga suure arenguhüppe tegi, pigem lihtsalt muutis mõnda nüanssi oma mängus. Mulle tundub, et Soome liiga tipud pole nii palju meie omadest üle. Ka (Mart) Tiisaar püstitas Soomes ju rekordeid, kuigi tegelikult märgatavat arenguhüpet ei teinud.

Mängid Innsbruckis koos diagonaalründaja Renee Teppaniga. Millise mulje tema tänavusel hooajal sulle on jätnud?

Raske on teda eelmiste aastatega võrrelda, sest ma pole teda varem ju sedasi klubihooajal mängimas näinud. Füüsiliselt on ta tänavu igatahes võimas olnud. Vaeva peab ka Renee nägema stabiilsusega. Ta on veel nii noor mängija, et kui areneb igal aastal kasvõi natuke edasi, on kõik hästi. Ja praegu on just nii läinud.

Ka Teppanil pole koondises koht põhikoosseisus sugugi kindel, sest Oliver Venno teeb Türgis suurepärast hooaega.

Oliver on teinud elu parima hooaja. Olen üksikuid tema mänge ka arvutist vaadanud. Silmaga ei ole küll aru saada, et ta märgatavalt paremas füüsilises vormis oleks kui suvel, aga punktid räägivad enda eest. Ta on isegi Türgi liiga tippude vastu alati oma punktid ära toonud.

Kindlasti oled jälginud mingil määral ka koondise kapteni Kert Toobali esitusi Rennes'is. Mängisid ju mullu isegi samas meeskonnas.

Jaa, olen nende mänge omajagu vaadanud. Kert on mänginud taas oma taseme kenasti välja ja olen üsna kindel, et ta veab meeskonna Prantsusmaa kõrgliigasse. Nad tõid äsja meeskonda Iraanis mänginud Serbia koondise nurgaründaja, mis teeb eesmärgi saavutamise lihtsamaks.

Kuidas hindad Kerdi noorema venna Andrese esimest tõsisemat välishooaega Belgias Antwerpeni klubis?

Mul on Andrese üle väga hea meel! Ta on kandnud meeskonnas põhiraskust ja kogunud seeläbi kõvasti enesekindlust. Ta on selgelt edasi läinud võrreldes eelmise või üle-eelmise aastaga.

Ja koondise seisu silmas pidades pakub see vist eriti suurt rõõmu?

Jah, on väga oluline, et meil Kerdi kõrval ka teine tasemel sidemängija võtta oleks.

Lõpetuseks, Balti liigas on ees ootamas finaalturniir, kus osalevad tänavu vaid Eesti klubid. Keda peamiseks favoriidiks pead?

Ma arvan, et Tallinna Selver peaks tänu oma pikale pingile poolfinaalis Pärnust üle olema ja pühapäeval ka võiduka lõpuni tüürima. Selveri peatreener (Rainer) Vassiljev on suure töö ära teinud juba suvel, kui komplekteeris ühtlase ja mitmekülgse võistkonna.

Seda, mida arvavad Juhkami, Andrus Raadik ja Janis Sirelpuu ülehomme algavast Balti liiga finaalturniirist, loe homsest Eesti Päevalehe digilehest!