Eesti sportlase taset näitab seegi, et temal oli see seitsmes profimatš vastase 47 vastu. Kogu kolmanda raundini kestnud heitlus oli väga verine, kuid tegu oli peamiselt Jeri Sitzesi esimeses raundis saadud laubahaavast voolanud verega. See matš oli Andrale raske, ta sai kogenud vastaselt arvukalt käe- ja jalalööke, sealhulgas ka näkku, ta suruti mitmel korral nurka või vastu piiret ning meie poksija käis mitmel korral ka põrandal ära, kuid lõpptulemuse otsustasid siiski Andra hävitavad küünarnukilöögid, mis sundisid tema vastase edasivõitlemisest loobuma. Eesti taipoksitäht Andra Aho oli lõpuks see, kelle käe kohtunik üles tõstis.

Andra tunnistab, et matš oli väga raske, vastane oli väga tugev, kuna on eelnevalt kaua profipoksija olnud. “Taipoksija tavaliselt võidab poksijat, sest selles alas on ka küünarnukilöögid, mida väga ei oota,” selgitab Andra. Mis aga puutub kogu üritusse, siis oli korraldus tema hinnangul väga paigas ja range, kontroll oli peal alates käte sidumisest kuni ringini välja. Rahvast saali täis, kuid enamik elas kaasa ameeriklannale. Vastasele tehti pärast matši palju õmblusi. Andra mäletab, et Jeri Sitzesil oli otsa ees lõikehaav ja veel palju väiksemaid, mis tekkisid tema teravatest küünarnukilöökidest.

“Vastane oli väga kõva pähkel ja me olime õnnelikud, et võiduga tagasi tulime. Sisimas lootsime, et tal ei ole nii head vastupidavust, kui tal oli. Viimasel päeval enne matši vaatasime tema videosid ja vastaste kommentaare, kes olid temaga kohtunud, ja saime aru, et vastupidavust võib tal kõvasti olla,” räägib Andra treener Kevin Renno.

Andrale esitati kutse Lion Fight võistlusel osalemiseks korraldajate poolt. “Selline pakkumine tuli vastu võtta, kuid see oli Andra otsus,” jutustab Kevin. “Kaks nädalat enne võistlust ütlesin, et ta peab arvestama, et midagi lihtsat ei tule. Andra mõtles päev aega ja ütles kindla jah-sõna, et tema tahab proovida. Vastane on profipoksija ja videotes nägime, et ta käed on üsna lohakad taipoksistiili vastu, siis on võimalik küünarnukkidega midagi ära teha ja läkski nii nagu läks.”

Ka treener Kevin Renno ütleb, et oma õpilast juhendada oli keeruline, kuna Ameerikas on väga palju eeskirju ja reegleid, mida mujal maailmas ei ole. Näiteks oli vaja läbi käia 7-8 erinevat arsti selleks, et üldse võistlusele pääseda. Igal pool oli Keviniga kaasas kaks korraldajat, kes kontrollisid tema tööd nurgas. “Ei tohtinud nurgas püsti tõusta, kui raundid käisid ja muud sellised asjad juurde, riietusruumis olid inimesed kaasas ja isegi WC-s käies pidi uks lahti olema,” kirjeldab treener.

Treeneri sõnul oli Andra vastane kaotusest väga löödud, ta üldiselt hoidiski rohkem omaette, pärast matši aga kadus ning temaga rääkida ei saanud. “Nägin teda hiljem pildil, pea oli sidemetes, talle tehti 11 õmblust ja pandi 13 haavaklambrit, otsa ees y-kujuline haav ja kusagil külje pealt ka,” teab Kevin. Mis aga puutub Andra edaspidistesse võimalustesse, siis Kevini sõnul profimaailmas ja Ameerikas nähti teda kui head võitlejat, seda matši näidati ka laivis telekanalil. “Kindlasti jäi Andra silma, kuigi on noor, 22-aastane. Korraldajate poolelt jäädi ka rahule, lubati edaspidigi koostööd teha. Põhipromootoriga sai ka vesteldud, ta küsis, mis sportlasi meil veel on. Sellised pakkumised tuleb alati vastu võtta. Lion Fight on tõsine võistlus, loodame, et see ei jää meile esimeseks ja viimaseks korraks,” on Kevin Renno optimistlik.

Andra Aho aga lubas Eestisse saabumisel puhata, taastuda, siis taas trenni minna ning edasipidi on tal ees taas sõit Taisse ja mais ka maailmameistrivõistlused.

Video matšist:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena