Tippsuusatajad on hämmingus: Lahti MMi teatevõistlustel sõideti klassikat tunduvalt kiiremini kui vabatehnikat

Lahti MMil pani nii sportlasi kui ka fänne imestama teatesõitude ajad: nimelt läbiti nii meeste kui naiste seas klassikatehnikas sõidetud vahetused tunduvalt kiiremini kui vabatehnikavahetused.

Meeste seas olid vahed koguni nii suured, et teatessõidus oma vahetuse kõige kiiremini läbinud klassikasõitja Niklas Dyrhaug (Norra) sai ajaks 21.35,7, nobedaim uisusõitja Marcus Hellner (Rootsi) läbis oma sõidu aga ajaga 26.28,8. Vahe peaaegu viis minutit!

Selline erinevus tekitas tõsiseid küsimusi ja hämmastust ka tippsõitjate seas. "Mida põrgut! Kas see on tõesti tõsi?" põrutas rootslane Daniel Rickardsson norralaste Dagbladetile.

Nii suure vahe põhjuseks on Lahti MMi korraldajate otsus klassikarajad uisuradadest pisut eraldada, mistõttu oli vabatehnikaring 300 meetri võrra pikem kui klassikaring. Kuna mehed läbisid teatesõidus ühe vahetuse jooksul sama ringi neljal korral, tuli vaheks lõpuks lausa 1,2 kilomeetrit. Seega läbisid klassikasõitjad õige pisut vähem kui kümme kilomeetrit, vabatehnikat sõitnud mehed aga üle 11 kilomeetri. Lisaks sellele oli uisuringi profiil ka klassikaringi omast märksa raskem

"See on väga imelik. Tõesti veider. See ei tee Tšervotkinile Sundbyga sammu pidamist küll kuidagi lihtsamaks," nentis ka venelaste ankrumees Sergei Ustjugov, kes viitas teatesõidu kolmandale vahetusele, kus norralaste Martin Johnsrud Sundby venelaste Aleksei Tšervotkiniga vahe sisse sõitis.

"Rajad peaksid olema sama pikkusega. See on väga pentsik," sõnas ka Rickardsson.

Olukorda pidas veidraks ka soomlaste endi avavahetuse sõitja Sami Jauhojärvi. "See on vastupidine olukord Faluni MMile, kus olid klassikavahetused pikemad. Lahtis on klassikaring 2,4 kilomeetrit, vabatehnikaring natuke üle 2,7 kilomeetri."