All katkendeid sellest usutlusest.

/-/ 2012. aasta sügis. Kalev/Cramo palkas endale mehe nimega Frank Elegar. Ei tekitanud tema tulek ülearu suurt furoori ega ootusi. Euroopas ja mujal rännanud mees, kuid ei midagi erilist.
Elegar on mees, kes mängis Kalev/Cramo eest kaks ja pool hooaega. Ta pidas Kalevi särgis ligi 150 kohtumist. Temast enam on välismängijatest Eesti liiga ajaloos ühe klubi eest mängides rohkem kohtumisi kirja saanud ainult Juris Umbraško – ligi 200 mängu.

/-/ Temast sai mängija, kes pakkus publikule hulgaliselt ilusaid hetki nii kaitses kui ka rünnakul. Ta nimetab Tallinna siiani oma teiseks koduks ja meenutab heldimusega siin veedetud aastaid.
Elegar lahkus Kalevist 2015. aasta veebruaris ja sõlmis lepingu Milano Emporio Armani võistkonnaga. Räägime temaga pikemalt minevikust, olevikust ja tulevikust.

/-/ Teeme nüüd vaate lähiminevikku, Eesti perioodi. Kui mõtled tagasi nendele aastatele, mis Kalevis mängisid, siis kuidas seda aega iseloomustaksid?
Pidasime väga palju mänge, mis eeldas ka seda, et reisimisele kulus omajagu aega. Seetõttu saime ka vähem treenida ja mulle ei meeldinud see (naljatades – autor). Aja möödudes suutsin järjest enam harjuda VTB liiga tasemega ning mõistsin, et kui olen vormis ja teen oma asju südamega, olen võimeline mängima veelgi kõrgemal tasemel. Lisaks võitsin Kalevis mängides oma elu esimese meistritiitli …
Väga olulisel kohal olid ka sõbrad, treenerid, võistkonnakaaslased, abipersonal ja fännid. Nad olid mulle justkui teine perekond.
Milline mängija oli Frank Elegar siia saabudes ja siit Milano võistkonda lahkudes?
Kui Kaleviga liitusin, olin lihtsalt mängija, kes üritas leida üles oma mängu.
Tänu peatreener Alar Varraku usaldusele ja abitreener Martin Müürsepa suurele toele kasvas mu enesekindlus igas mõttes, nii mänguliselt kui ka mänguväliselt.
Arvan, et seda erinevust märkasid paljud – st milline olin mängijana siia saabudes ja siit lahkudes. Veel kord rõhutan, seda kõike tänu treeneritele.

/-/ Kas sellest 2,5 aastast, mis sa siin mängisid, meenub ka midagi naljakat ja kas midagi jäi ka kripeldama?
Kripeldama jäid ehk kõige enam mõned napid kaotused või mängud, mis mul endal ebaõnnestusid ja kus ma ei suutnud võistkonda piisavalt aidata. Aga nalja sai meil palju, kõige suuremad naljamehed olid meil Toomas Raadik ja Bamba Fall, kes hoidsid alati tuju üleval.
Kas sul on jäänud Kalevi ajast ka sõpru, kellega suhtled tänaseni?
Kõige enam suhtlen Ty ja Scottiga (Ty Abbott, Scott Machado – toim) ning vahetevahel ka mõne eesti kutiga.
Lahkusid siit otse Euroopa tippklubisse, kogu protsess käis vist tol hetkel päris kiiresti. Otsustamiseks ilmselt eriti palju aega ei antud, samas polnudki midagi otsustada.
Ka Barcelona võistkond oli huvitatud, aga kuna nad kartsid liigseid riske võtta, siis nemad konkreetset pakkumist lõpuks ei teinud. Milano võistkond otsis endale korvi alla täiendust ja kuna Euroliigas oli üleminekuaken kohe-kohe sulgumas, ei antud otsustamiseks palju aega. Nende soov oli asjad võimalikult kiirelt lukku lüüa.

/-/ Räägime elust Venemaal. Kas sealne eluolu vajas ka pisut harjumist või tehti kõik esimesest hetkest alates sinu jaoks väga mugavaks?
Krasnojarsk on täitsa normaalne linn. Talve kohta on siin ka üsnagi normaalsed ilmad, pole veel väga suurt külma olnud.
Võistkonnal on välismaalaste jaoks oma autojuht. Ta viib meid trenni ja mängudele, seega ise me autoga sõitma ei pea.
Kõige suurem väljakutse oli alguses söögi tellimine, õnneks on meil võistkonnas tõlk, kes aitab meil kohalikega suhelda. Tony (Tony Taylor ‒ autor) näitas mulle eri söögikohti ja ostukeskusi, siiamaani on kõik hästi mugavalt läinud.
Ainus, millest tõsiselt puudust tunnen, on kinos käimine. Kuna siin näidatakse ingliskeelseid filme vist ainult kord päevas, pole mul trennide ja muude kohustuste tõttu võimalik eriti tihti kinno jõuda.
Kuidas sa üldse veedad oma vaba aega, kui sa just ei pea trennis või lennujaamas olema?
Vabadel päevadel ei tee ma eriti midagi, lihtsalt puhkan kodus. Vahel harva käime spaas.
--------------------------------
Endine meeskonnakaaslane BC Kalev/Cramos Scott Machado Elegarist:
„Frankiga koos mängitud aasta oli üks paremaid mu senise karjääri jooksul. See oli mul esimene hooaega täisprofessionaalse korvpallurina, kui mängisin terve hooaja klubi vahetamata. Frank muutis kogu olukorra minu jaoks palju lihtsamaks.
Ta oskab väga hästi mängida pick and roll-olukordades. Sain talle alati sööta, sest teadsin, et ta on võimeline palle igast asendist kätte saama. Sellest sündis ka väga ilusaid korve ja see meeldis saali tulnud toetajatele.
Kui ta hakkaks stabiilsemalt veel ka kaugelt viskama, võiks ta mängida ükskõik millises klubis. Siis oleks tema lagi taevas.“
Scott Machado on Elegari tütre ristiisa.