Kui aastakümneid kehtis tõstmises reegel, et võrdse tulemuse juures saab määravaks kehakaal (kes kergem, see võidab), siis alates 2017. aastast see nägemus enam ei kehti. Võrdse tulemuse puhul vaadatakse esimese asjana katsete arvu ja sealt edasi muid parameetreid. Need parameetrid eksisteerisid ka varem, aga reeglina sinnamaani ei jõutud, sest kehakaalude võrdlusest pea alati piisas.
"Maksvusele pääses mõtteviis - võisteldakse tõstepõrandal, mitte saunalaval," sõnab põhimõttelise muudatuse kohta Eesti Tõstespordiliidu peasekretär Lydon Mürgimäe. "Kui tahad olla parem, siis tõsta rohkem, mitte ära mängi kehakaalu eelisele."
Teiseks suuremaks muudatuseks on naistele ühe kehakaalu lisandumine. Kui varasem üliraskekaal oli +75 kg, siis nüüd asendub see kaalukategooriatega -90 kg ja +90 kg.
Ja kolmandaks hakkab naistele kehtima sarnaselt meestega 20 kg reegel. See puudutab võistlustele registreerimist, kuhu tuleb alati ära märkida ka eeldatav kogusumma, mida sportlane on valmis tõstma. Selle järgi pannakse paika tugevusgrupid, aga see paneb ühtlasi sportlasele teatava kohustuse. Algraskuste (rebimine+tõukamine) summa, saab registreerimisel kirja pandud kogusummast olla väiksem maksimaalselt 20 kg võrra. Ei enam. Naistel oli maksimaalse erinevuse number varem 15 kg.
