REPLIIK: Mis tundub imelik meile, ei pruugi tunduda imelik Eatonile

Kümnevõistluse maailmarekordimehe Ashton Eatoni kuu aja tagune tippspordist loobumise otsus tuli kergejõustikusõpradele kui välk selgest taevast. "Ta lahkus areenilt parimas mitmevõistleja eas," imestati 28-aastase ameeriklase valiku üle.

Möödunud pühapäeval küsis Vikerraadio "Spordipühapäev" ka Sydney olümpiavõitja Erki Noole arvamust antud teemal. Nool nimetas Eatoni ja tema kaasa, kanadalanna Brianne Theisen-Eatoni loobumisotsust üheks jaburamaks uudiseks, mida ta viimasel ajal spordivallas on kuulnud. „Niivõrd heas vanuses sportlane lõpetab sellepärast ära, et ta naine enam ei viitsi sporti teha. See on arusaamatu," leidis Nool.

Olgugi, et tegelikult pole ju kellelgi õigust taolist personaalset, inimese enda elu puudutavat otsust hukka mõista, saan Noole kriitikast aru. Kuu aega tagasi uudist kuuldes olin ka ise nördinud, sest ei mõistnud, miks peaks aegade parim mitmevõistleja nii noorelt pillid kotti panema. Pikemalt järele mõeldes tuleb aga tõdeda, et ehk polnudki Eatoni lahkumine nii arusaamatu.

Esmalt peaks meelde tuletama, kust Eaton pärit on. Ta kasvas üles Ühendriikides Portlandi osariigis normaalsel elujärjel perekonnas, kus kümnevõistluse ABC-d ei antud emapiimaga kaasa. Vastupidi, esmakordselt kuulis Eaton sellest imelikust alast alles 13-aastasena, kui tema tähelepanu püüdis üks ajakirja kaas. Seal portreeriti suurelt kedagi Roman Šebrle nimelist, kes võinuks ajakirja hinnangul tänu oma mitmekülgsusele esindada Universiumi mängudel planeeti Maa (Šebrle oli äsja ületanud esimesena 10v 9000 punkti piiri). Eatonit valdas imestus, sest ta polnud Šebrlest ega kümnevõistlusest midagi kuulnud, kuigi pidas end keskmisest suuremaks spordisõbraks.

See on vaid üks näide, mis annab aimu, et kui kümnevõistlust oma rahvusspordikski nimetavale eestlasele oleks - nagu Noolgi ütleb - väga eriline hetk, kui Eaton Tokyos esimese mitmevõistlejana kolmanda olümpiakulla võidaks, siis ameeriklase enda jaoks ei omaks see ilmselt sarnast tähendust.

"Olgu, teda ei huvitanud võib-olla enam medalid, aga teda võinuks motiveerida maailmarekordi veelgi kättesaamatumasse kaugusesse nihutamine!" ütleksid ilmselt nüüd nii mõnedki. Ent kuigi see pole suurelt pealkirjades kõlanud, on Eaton hiljuti nentinud, et viimasel aastal-paaril hakkasid teda segama üha enam erinevad pisivigastused, mis muutnuks rekordsumma alistamise keerulisemaks ja ebatõenäolisemaks.

Nii tulebki ühtpidi mõista Noolt - muidugi tahaks, et kümnevõistluse suur staar, populariseerija ja pildilhoidja jätkaks! -, kuid teisalt saada aru ka Eatonist, kelle lõpetamise taga polnud siiski üksnes abikaasa otsus. Pealegi pole tipus lahkumine ju mingi uus nähtus.