EM-i hõbemedalist Rannar Uusna: järgmise aasta eesmärgiks on maailma raskeim enduro Erzberg Rodeo
Alustame Euroopa meistrivõistlustest. Palun räägi, mille poolest etapid üksteisest erinesid.
Esimese enduro EM-etapi esimesel võistluspäeval märtsis Donoraticos Itaalias vigastasin õlga, kukkusin esikohalt. Kaotasin sinna palju punkte ja see oli kurb. Liider, itaallane Maurizio Micheluz läks liiga pikalt eest ära, teda püüda ei olnud enam võimalik. Lõpuks ta võitis 146 punktiga.
EM-il olid kõik etapid erinevad. Itaalia ja Prantsusmaa minu jaoks mingit uudist ei toonud, maastik oli seal sarnane sellele, mida MM-idel juba sõitnud olin. Holland oli kõige kummalisem, liiva-mulla-turbapinnas oli väga eriline ja katsed harjumatult kitsalt märgitud. Juba võistluseelsel päeval, kui iga riigi kontrollsõitjad, keda oli kokku 15, raja läbi sõitsid, oli seal sees sügav soon. Selleks ajaks, kui E-klassid peale läksid, oli rada ikka väga tuksis, sama hull nagu ISDE-l. Ogre, Läti etapi, krossikatse oli puhas liiv, ekstreem aga kivine. Liival võitsin Mauriziot, kivil aga kaotasin talle.
Itaaliale järgnes märtsis kohe Prantsusmaa etapp ja siis tuli EM-il paarikuune paus. Sina kasutasid seda aega lõikuseks?
Pärast kahte esimest etappi tehti mulle parema õlaliigese sidemete operatsioon ja arstide soovitus oli, et õlg peaks neli kuud rahu saama. Päris nii see välja ei tulnud, operatsiooni ja järgmise võistluse vahele jäi kolm kuud. Ratta seljas olin, kui möödas oli kaks kuud.
Sel aastal sõitsid esimest korda 300-se tsikliga. Kuidas uue rattaga harjusid?
KTM 300 EXC oli minu jaoks selles mõttes uus, et üle kümne aasta võistlesin esimest korda kahetaktilise tsikliga. Alguses tahtis see ikka veidi harjumist. Kui neljataktilisel oli enduros minu plussiks krossikatse, siis kahetaktilisel ma krossikatse sõitmist veel korralikult selgeks ei saanudki. Olin harjunud krossi gaas põhjas sõitma, nüüd tuli juba veerand gaasi peal käiku vahetada. See aasta näitas, et minu trumbiks olid ekstreemkatsed, ka endurokatse, aga kross oli nõrk koht.
Amordid saime tsiklil kevadel Hispaanias testides paika ja need töötasid hästi.Kahetaktiline vibras palju rohkem kui neljataktiline ja eriti summuti sai palju rohkem vatti kui varem. Uuel mudelil aga nii suurt vibra enam olla ei tohiks.
Proovisid päris palju uusi asju, näiteks mäkketõusu ja trialit. Mis mulje see ala sulle jättis?
Trialit proovisin sellepärast, et arst ei lubanud peale operatsiooni suure tsikliga sõita. Sain kaheks nädalaks triali ratta ja esimesed paar päeva oli sellega tunne, nagu oleksin esimest korda ratta seljas. Aga võin öelda, et trialist oli palju kasu näiteks hard enduro ettevalmistuseks – ma poleks Red Bull 111 Megawatti kindlasti nii hästi läbi sõitnud, kui seda trenni poleks olnud. Trialit proovisin ju ka võistlusel ja seal jäin vist neljandaks või viiendaks.
Septembris käisid Poolas oma esimesel hard endurol. Finaalis asus võistlema 500 sõitjat, kellest finišijoone ületas vaid 18, sina olid nende seas 11. kohal.
Megawatt oli minu jaoks täiesti uus katsumus, ei osanud hard endurost midagi oodata. Eesmärgiks oli saada finaali stardikoht esiritta. Kvalifikatsioonis startisin täitsa tagant, arvan, et suutsin sealt maksimumi võtta. Keegi kukkus mulle peale ja kukkusin ka ise, lõpuks pääsesin finaali TOP 20s. Finaalis sõideti mägedes mulle veel sisse ja tsikli sirgeksväänamisele kulutasin päris palju aega. Ei olnud ka kogemust, kuidas jõuvarusid jagada ja väsisin viimasel ringil täiesti ära. Mägi oli tohutult rahvast täis ja ei tulnud ka selle peale, et mitte tingimata üles rammida, vaid alt uuesti alustada. Igal juhul on juures kõva kogemus ja järgmisel aastal tahaksin hard endurot rohkem proovida, ka Sea to Sky'le minna, kus sel aastal jäi käimata, kuna ISDE toimus samal ajal.
Mida ISDE kohta ütled? Viies koht on Eesti üle aegade parim tulemus. Sa ise olid üldarvestuses 53.
ISDE-l (rahvusvaheline kuuepäevasõit - toim) hoidsin end natuke tagasi, kuna kohe peale seda toimus Euroopa meistrivõistluste viimane etapp. Üks suurem kukkumine kolmandal päeval oli ja sain päris kõvasti rappida ka. Aga punktid said ära toodud ja teadsin ka, et kui mõni konkurent oleks meid tagant ohustama hakanud, oleks kiirendamiseks ruumi olnud. Nende kuue päeva jooksul sain ka kõvasti kogemust juurde, kuidas jõudu paremini jagada. Kui õiges kohas veidi tagasi hoida, on enesetunne lõpuks palju parem kui kogu aeg täie rauaga pannes.
Lisaks tiitlivõistlustele ja Megawattile tegid väikesi vahepalasid ka Venemaal?
Venemaa sõidud olid ka huvitav kogemus. Talvel sõitsin esimest korda -28 kraadiga tsikliga seal. Maastik on äge, nagu piirist üle saad, hakkavad meie mõistes mäed. Seal, kuhu Jüri Brauer eestlasi sõitma viib, pole enduro veel nii popp kui näiteks Moskvas. Pealinnas toimuvad sisehallides superendurod, endised motokrossi MM-sõitjad ja paar noort tegijat on neil tipus. Venemaa miinuseks on muidugi piiriületus ja sellega seotud paberimajandus, millele võib kuluda meeletu aeg.
Talvel ei tee sa sugugi pausi, vaid plaanid treenida ja võistelda?
10. detsembril on Poolas Krakovis esimene superenduro GP etapp ja sel hooajal tahaks kõik etapid kaasa teha. Meil tuli lumi maha, nüüd lähengi ilmselt järgmisel nädalal Hispaaniasse Gironasse treenima. Tagasi Eestisse tulen ilmselt alles jaanuaris.
Saan KTM-ist 250se krossika, millele tulevad enduro amordid ja tuled peale. Algus on sellel rattal äkilisem, kui 300sel kahetaktilisel. Takistustel peaks see paremini sobima. Superenduros võib sellise rattaga sõita, mis näeb välja nagu enduro, kuid tuled ei pea töötama jne.
Kui sel aastal superendurot esimest korda proovisin, jäin finaali esimeseks varuks. Seekord tahaks ikka igal etapil finaali pääseda.
Mis on su plaanid suvehooajal?
Järgmise suve plaane veel ei tea. Kindlasti tahan teha paar hard endurot, suur eesmärk on Erzberg, mida peetakse maailma raskeimaks (Red Bulli Erzberg Rodeo lõpetas sel aastal vaid 10 sõitjat - toim). Lisaks Sea to Sky ja Megawatt. Kas EM-i või MM-i sõidan, ei oska veel öelda.
Ja kokkuvõttes: oled sa selle enduroaastaga rahul?
Jah, olen küll rahul hooajaga. Enamuse aastast olin küll pooleldi vigastatud, aga tulemused on head ja kogemusi sain palju ning erinevaid.
Sõitja CV
Rannar Uusna (25) on tegelenud motokrossi, supermoto ja enduroga. Esindanud Eestit nii supermoto rahvuskoondises (2010. aastal Prantsusmaal 8. koht) kui kaks korda rahvusvahelisel enduro kuuepäevasõidul (lühidalt ISDE, 2013. aastal Sardiinias 9. koht ja 2016. aastal Hispaanias 5. koht). Enduro Euroopa meistrivõistlustel 2016. aastal 2. koht (klass E3), 2015. aastal 3. koht (E2), 2013. aastal E1 juunioride arvestuses 2. koht. Enduro maailmameistrivõistlustel 2015. aastal 13. koht (klass E2), 2014. aastal 11. koht (E1-J). Enduro Eesti meister 2014 (E1) ja parim juunior 2013., talikrossi Eesti meister 2012 (MX2) ja motokrossi Eesti meister 2009 (MX2). Supermoto Eesti ja Soome MV 3. koht (S1).
