Põhjuseks on asjaolu, et järgmise aasta draftis ei ole ühte ja selgelt teistest eristuvat noormängijat, kelle pärast tasuks meeskondadel end pildituks kaotada ja oma fänne vihastada. 2017. aasta drafti hinnatakse küll tugevaks, kuid tipus ühtlaseks, mis tähendab, et NBA tagumise otsa meeskondade jaoks ei ole suurt vahet, kas olla päris viimane või näiteks tagant poolt kolmas. Kuid keegi peab punaseks laternaks jääma ja suurim favoriit sellele “aule” on Brooklyn Nets.

Netsi fännide jaoks teeb olukorra eriti nutuseks see, et meeskond ei oma õigusi enda järgmise aasta draftivalikule (see on Bostoni käes). Sellega makstakse lõivu eelmiste hooaegade strateegiale, mille järgi Nets lootis tänu venelasest omaniku Mihhail Prohhorovi põhjatule rahakotile meeskonna täis laduda kõrgepalgalistest staaridest. Karjääri kõrgemast punktist juba möödunud staarid Joe Johnson, Kevin Garnett, Deron Williams ja Paul Pierce võtsid tänulikult raha vastu, kuid loodetud tulemus jäi tegemata. Või kui veel täpsem olla - Nets polnud millegi märkimisväärse saavutamisele isegi lähedal. Tänaseks on eelpool nimetatud neli vananevat staari lennanud nelja tuule poole ja vanadest olijatest on meeskonda jäänud vaid keskmängija Brook Lopez ning seda ka kindlasti mitte omal soovil.

Senise strateegia lootusetus jõudis Prohhorovile lõplikult kohale eelmise hooaja keskel, kui korraga said sule sappa nii senine peatreener Lionel Hollins kui ka peamänedžer Billy King. Uueks peamänedžeriks palgati seni San Antonio Spursis asemänedžerina töötanud Sean Marks. Minu arvates oli tegemist Netsi jaoks super õnnestumisega, sest paremat koolitust Marksile kui Spursis veedetud aastad oleks raske ette kujutada. Nets lootis peatreeneriks meelitada ka ülikoolikorvpalli ühe suurima nime, Kentucky peatreeneri John Calipari, kuid pidi siiski rahulduma kõigest Kenny Atkinsoniga, kes eelmise hooaja lõpuni töötas Atlanta Hawksi abitreenerina.

Olulisematest nimedest lahkusid Netsist kahe hooaja vahel Thaddeus Young, Jarrett Jack ja Wayne Ellington, lisandusid Trevor Booker, Jeremy Lin, Luis Scola, Randy Foye ja Anthony Bennett. Seega on Netsi näol tegemist vanematest keskpärastest mängijatest ja arenemisaega ja -võimalust vajavatest noortest koostatud meeskonnaga. Jah, me kõik mäletame veel Jeremy Lini poolt samas linnas (aga teises meeskonnas) tekitatud paari kuu pikkust hullust nimega Linsanity, kuid viimastel hooaegadel on ta olnud Houstonis ja Charlotte`is vahetusmehe rollis. Netsi jaoks suurim väärtus Lini juures on lootus, et New Yorgi suur asiaatide kogukond tuleb meeskonna piletimüügile appi. 2013. aasta drafti esimene valik Anthony Bennett on mees, kellele kogu ülejäänud liiga on käega löönud. Nets loodab, et 29 meeskonda eksivad ja Bennettist saab veel asja. Trevor Booker ja Randy Foye on parimal juhul rollimängijad ja Luis Scola ühe jalaga pensionil.

Netsi uus peatreener Kenny Atkinson.

Uus peamänedžer, uus peatreener ja uued mängijad - tegemist ei ole valemiga, mille vastus kohe ja nüüd võrduks eduga. Lootust pole ka vahetustehingutega meeskonda tugevdada, sest Brook Lopez on Netsi ainus vara, mis võiks hetkel teistele meeskondadele tõsisemat huvi pakkuda. Tõenäoliselt hoiab meeskond temast kümne küünega kinni. Netsi lootus on, et mõnest noorest kasvab hooaja jooksul tegija, kuid suurem võimalus on, et peale Brook Lopezi poolt mõne päästetud mängu ja Jeremy Lini mõne sähvatuse saab Brooklyn Netsi hooaeg olema valdavalt tumedates toonides. Saavutada eelmise hooaja 21 võitu saab olema paras pähkel.

NBA huviline Eno Astok kirjutab Delfi Spordis kuni 25. oktoobrini, mil algavad liiga põhihooaja mängud, oma kolumnis iga päev ühest meeskonnast. Alustavad eeldatavalt nõrgemad ja lõpetavad tiitlipretendendid.