Novosjolov vs. korvpall
Käib vaidlus, millist hinnet väärib Eesti korvpallikoondise EM-valikturniiri etteaste. Kõrvaltvaatajad võivad öelda, mida tahavad, kõige täpsema hinnangu annab tegija ise.
Kõik oleneb sellest, millisel tasemel ollakse ehk kellega end võrreldakse. Kahekordsel vehklemise maailmameistril Nikolai Novosjolovil on kriteeriumid kenasti paigas. „Kuld on viis, hõbe neli, pronks kolm ja nii edasi,” sõnas ta Rio de Janeiro olümpial ja märkis, et kaheksas koht, mille ta sai, hinnet ei vääri.
Novosjolov ongi nõnda kõva, et võib seada suuri sihte. Võrkpallurid medalitele ei pretendeeri, nende eesmärk on pääseda EM-ile, muidu on hinne mitterahuldav. Eesti alaliit pani koondisele, kes ei saanud valikturniirilt edasi, hindeks 4+. See näitabki meie korvpalli taset.
Vahest oleks õiglane öelda nõnda: tippudeta korvpallikoondise esinemine 4+, Eesti korvpalliliidu viimase tosina aasta töö 2–.
Pole inimest, pole probleemi
Eilses Eesti Päevalehes oli jälle lugu noorest atleedist, kes üritab tippu jõuda meie spordisüsteemi kiuste.
Huvitav, kas spordijuhid ei saa aru, et just andekad noored vajavad kõige rohkem abi. Kasvõi veidi, sest muidu nad ühel hetkel enam ei jaksa ja loobuvad. Tundub, et seda ametnikud loodavadki – pole inimest, pole probleemi. Muidu, mine tea, äkki jõuab sportlane tippu, hakkab kõiksuguseid nõudmisi esitama ja peavalu valmistama. Mitte teha on alati lihtsam kui teha.
Anna kuuma, Ragnar!
Jalgpall on kõva
Eesti vutiklubi Tallinna Infonet pidi vahetama nime, mis viitas sponsorile, sest Euroopa alaliidu UEFA määruste järgi on see keelatud. See näitab, kui kõva jalgpall tegelikult on. Korvpallil, võrkpallil ja käsipallil läheks haprasti, kui sponsor ei saaks võistkonna nimes särada, aga jalgpall jääb ellu.