Ilusatest õhtutest häbistavate saunadeni: Magnus Pehrssoni kõrg- ja madalhetked Eesti koondises

Täna Eesti jalgpallikoondise peatreeneri kohalt vallandatud Magnus Pehrsson sai sinisärkide eesotsas kogeda nii paremaid kui halvemaid aegu. Milliseid hetki, sündmusi ja tegusid jääme mäletama?

• Kaitsev taktika

Juba esimestest mängudest uue treeneri all oli küllaltki selge, et kaitsemäng saab meie jaoks peamiseks. Muus osas professionaalsuse ning äärmise põhjalikkusega hiilanud rootslane juurutas Eesti mängu vaat et äärmusliku ettevaatlikuse, mis mõnda aega ka võrdlemisi edukalt toimis - olime eelmises valiktsüklis ühe ja poole erandiga (0:3 Šveitsile, 0:2 Inglismaale) igas kohtumises mängus sees ning võisime igas mängus mõelda punktide peale. Lõpuks läks see aga pisut üle piiri - kui sisuliselt seitsme-kaheksa kaitsjaga mängides hakkasime lagunema ning tujutult pallima, oli selge, et tarvis on muutust, mida treeneri poolt aga ei tulnud.

• Andres Operi, Raio Piiroja, Joel Lindpere, Sergei Pareiko lahkumismängud

Magnus Pehrssoni ajal jättis Eesti vutipublik hüvasti nelja legendaarse mängumehega. Kui Operi, Piiroja ja Lindpere lõpetamine oli asjade loogiline ja loomulik käik, siis Pareiko lõpetamisele eelnes suur tüli - esmalt jättis rootslane temperamentse puuriluku pingile, seejärel aga lausa koondisest välja. Pareiko reageeris sellele äkiliselt, kuid sai hoolimata 100 mängu mitte täis saamisest isegi "mitteametliku" lahkumismängu.

• Nigelad esitused väikeriikide vastu

Juba Pehrssoni teises matšis tegime kodus viigi Gibraltariga ning see ei olnud sugugi viimane kord, kui me endast eeldatavalt nõrgemast vastasest jagu ei saanud - kõige valusam oli mõistagi võõrsil tehtud 0:0 viik kääbuse San Marinoga, mis oli vastaste jaoks ajaloo esimeseks punktiks valikmängus. Treeneri eelviimases kohtumises tegime Pärnu publiku ees 1:1 viigi Maltaga.

• Üksainus tagasitulekuvõit - kodus Tadžikistani üle

Pehrssoni ajal peetud 33 mängus jäime kaotusseisu 16-s. Tagaajaja rollist tulime välja vaid kahel korral – ühe korra jõudsime võiduni Tadžikistani üle, ühe korra viigini Islandiga. 14 korda tähendas kaotusseisu jäämine ka matši lõpuks vastase paremuse tunnistamist. Võit tadžikkide üle oli aga päris omamoodi matš - pikalt 0:1 taga olnuna viisid meid kodupubliku ees võidule Siim Lutsu ja Hannes Anieri hilised väravad.

• Ilusad võõrsilvõidud

Siia alla kuuluvad kindlasti sõprusmängudes saadud 1:0 võit Norra üle ning 2:0 triumf Soomes.

• Kehvad võõrsilmängud

Võõral platsil oli Eesti Pehrssoni käe all sageli hambutu ning ehk liialt kaitsev, eriti valikmängudes. 0:0 viik San Marinoga sai juba mainitud, samuti lähevad selgelt miinuspoolele 0:3 kaotus Šveitsile, 0:1 kaotus Leedule, 0:7 allajäämine Portugalile ning loomulikult kirstunaelaks saanud 0:5 Bosnias.

• Nigelad kodumängud

Kehvadest esitustest kodupubliku ees tuleb välja tuua nadiks kujunenud Balti turniiri otsustava mängu tänavu kevadel Lätiga (0:0), samuti augusti lõpus tehtud 1:1 viigi Maltaga. Üldiselt oli A. Le Coq Arena aga toredaks kindluseks, kus raskustes olid kõik vastased. Isegi Inglismaa ja Šveits, kaks Euroopa tippmeeskonda, pääsesid siit vaid nappide 1:0 võitudega, kus kaugele ei jäänud ka viigid.

• Tähtsad koduvõidud

Oluliste, suurte või muul põhjusel tähtsad olid Pehrssoni esimeses EM-valikmängus saadud 1:0 võit Sloveenia üle, samuti 1:0 triumf valikmatšis Leeduga. 2015. aasta lõpetasid kaks suurt 3:0 võitu, esmalt Gruusia ning siis Saint Kittsi ja Nevise üle.

• Noorenduskuur ja uued mängijad

Kohe rootslase tulekuga kinnistasid koondise algrivistuses kanda kolm praeguseks rohkem või vähem oluliseks kujunenud pallurit - Karol Mets, Ilja Antonov ja Ken Kallaste. Hiljem lisandus neile Inglismaa vastu ajateenijana debüüdi teinud Artur Pikk, viimasel ajal on oma koha välja teeninud ka Nikita Baranov, pingilt on üha tihedamini sekkumas Rauno Sappinen. Väravas sai esinumbriks Mihkel Aksalu.

• Välja jäetud mängijate poleemika

Henrik Ojamaa, Siim Luts, Tarmo Kink, Igor Morozov, Sergei Pareiko - kõik need nimed oleksid paljude vutisõprade meelest ühel või teisel hetkel koondisekutset väärinud, kuid Pehrsson jäi endale kindlaks ning neid mehi meeskonda ei arvanud. Eriti suur ažiotaaž tõusetus Ojamaa ja Lutsu ümber, kellest esimene mängib Hollandi kõrgliigas ning teine Tšehhi meistriliigas, kuid Eesti koondisesse neid ei võetud...