Tokyo lõppvõistlust loetakse kergejõustikuajaloo erilisemate sündmuste hulka, sest kulla võitmiseks tuli Powellil alistada legendaarne Carl Lewis, mis - nagu hiljem selgus - tähendas omakorda seda, et ta pidi uuendama maailmarekordit.

Lewis, olles Tokyos võitnud varasemalt 100 meetri jooksu maailmarekordiga 9,86, juhtis pikalt ka kaugushüppevõistlust. Neljandas voorus sai ta kirja 8.91, mis märkinuks Bob Beamoni 1968. aasta Mexico City mängude imerekordi (8.90) alistamist, kui vaid tuul poleks olnud lubatust tugevam (2,9 m/s).

Viies voor. Powell, kes eelmises voorus napi üleastumisega umbes 8.80 hüppas, teeb imelise õhulennu ja maandub 9 meetri lähistele. Kohtunikud teevad oma töö ära ning annavad teada tulemusest - 8.95. Ka tuul pole lubatust tugevam (0,3 m/s). 27-aastane Powell on hüpanud maailmarekordi!

Lewis teeb kahel viimasel katsel veel pikad hüpped - 8.87 ja 8.84 -, ent enamat hõbedast see ei anna. Beamoni rekord on lõpuks löödud ja Lewis alistatud, elagu Powell!

Hiljem pole Powelli ega Lewise tulemustele ligilähedalegi jõutud. Parim, mida suudetud, on Erick Walderi (1994) ja Dwight Phillipsi (2009) 8.74.

Ajaloo pikimad hüpped:

1. Mike Powell 8.95 (1991)

2. Bob Beamon 8.90 (1968)

3. Carl Lewis 8.87 (1991)

4. Robert Emmiyan 8.86 (1987)

5. Larry Myricks 8.74 (1988)

5. Erick Walder 8.74 (1994)

5. Dwight Phillips 8.74 (2009)

8. Irving Saladino 8.73 (2008)

9. Ivan Pedroso 8.71 (1995)

10. Louis Tsatoumas 8.66 (2007)

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena