"Etioopia valitsus hukkab Oromo inimesi, võtab neilt maa ja varud. Oromo inimesed proestivad ning ma olen nendega, sest see on minu hõim. Mu sugulased on vanglas ja kui nad räägiks mingitest demokraatlikest õigustest, lastaks nad maha. Tõstsin käed, et protestida koos Oromo rahvaga," rääkis Lilesa võistlusjärgsel pressikonverentsil Sambodromo areenil.

Küsimusele, kas ta julgeb üldse koju naasta, vastas etiooplane: "Arutan selle oma pere ja sõpradega läbi. Kui ma tagasi lähen, võidakse mind tappa. Kui ei tapeta, pannakse vähemalt vangi. Ma pole veel otsustanud, aga võib-olla kolin ma teise riiki."

Lilesa ei karda ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sanktsioone, mis tema poliitilisele avaldusele järgneda võib. "Ma ei saa sinna midagi teha. Avaldasin oma tundeid. Mu riigis on asjad väga halvasti, seal on ohtlik protestida."

Kui muidu ei pööratud maratoni esikolmikule pressikonverentsilaua taga väga palju tähelepanu, sest samas ruumis tegid kõikide riikide ajakirjanikud oma tööd, siis etiooplase sõnavõtt pani kõik saalis viibinud kõrva teritama. Üks meediale abiks olnud naisterahvast vabatahtlik rääkis teisele kätt rinnal hoides, kui paha tal selle loo peale hakkas. Masendav lugu tippjooksja suust liigutas kõiki.