Üks märkus sotsiaalmeediast: "Ülekannete esimestel päevadel saime kõik mitmeid sekundeid enne sündmuse saabumist "selgeltnägijalt" Anult teada, kas vehklejad on asunud rünnakule või saanud vastaselt torgata. Nüüd on käes viimased võistluspäevad ning probleem endine - Kristjan Kalkun teab Austraalia - Leedu korvpallimängus juba sekund ette, et vise on sisse või mööda läinud. Nii on päris nukker sporti vaadata."

Nurinat on tulnud ka kommentaatori ja eksperdi teineteisele vahele segamise kohta. Selle põhjus on tegelikult väga lihtne ja igapäevane. Kuna Rios kohapeal olevad kommentaatorid on Tallinnast tuhandete kilomeetrite kaugusel, on paarisekundiline ajanihe vältimatu. Kõike saab režiipuldist reguleerida ja klapitada, kuid kommentaatorite omavaheline koostöö on lihtsalt kokkulepete ja koostöö harjutamise küsimus.

"Oleme ikkagi teisel pool ekvaatorit. Heli viide on päris suur. Me saame ülekande sünkrooni ajada selliselt, et nii Tallinnas olev ekspert kui ka kohapealne kommentaator näevad sama pilti mis televaataja. Aga teineteisele sisse rääkimine on paratamatu," ütles Saarna.

"Ujumise puhul töötab see näiteks perfektselt, sest seal on kommentaatorid kokku leppinud, et stardipaugust kuni finišini räägib ujulas oma positsioonil istuv kommentaator ja edasi Tallinna ekspert. Alad on muidugi erinevad. Vehklemises on keerulisem kokku leppida. Ja tekibki väga inimlik olukord: kuna kommentaatorid kuulevad teineteist mitmesekundilise viitega, ei pruugi nad alati aru saada, miks teine inimene vait jäi, nii tekibki segadus."

"Kahest kohast kommenteerimine pole lihtne, aga eesmärk pühendab abinõu - oleme tänulikud ekspertidele, keda saame oma reporteri kõrval kasutada. See on väärtus. Loodan, et televaataja annab meile mõned sisserääkimised andeks. Üritame neid loomulikult vältida, aga seda juhtub paratamatult."

Mis puutub korvpallikommentaatorite võimesse viske õnnestumist ette ennustada, siis seegi on puldist reguleeritav, kuid jääb vahel telemeestel märkamata. Lubati edaspidi hoolsamad olla.