39-aastane Ginobili ja 36-aastane Nocioni olid Argentina ridades kandvaks jõuks ka mälestusväärsel 2004. aasta Ateena olümpial, kui argentiinlased kõva kambavaimu ja vägevate esituste toel poolfinaalis ameeriklased alistasid ning finaalis võiduga Kreeka üle olümpiavõitjaks tulid.

Ginobili vahetati Rio mängude veerandfinaalis USA vastu lõpuminutitel välja, misjärel mees kõiki oma tiimikaaslasi kallistas, rahvalt sooja aplausi teenis ning pingil pisaraid tagasi hoidis.

"See on minu kahekümnes aasta koondises," rääkis Ginobili pärast mängu. "Olen väga uhke ning samal ajal õnnelik ja kurb - mulle on antud võimalus seda mängu 39selt mängida ja see ei ole midagi, mis juhtuks väga tihti."

"Kui paljud sportlased on minuvanused, eriti korvpallurid? Mul on olnud nii palju õnne, et olen püsinud terve, et olen mänginud samade kaaslastega nii kaua ning et meil on meeskonnana nii hästi läinud - see on olnud fantastiline aeg."

Ginobilil jätkus ka tänusõnu ameeriklastele, kes Argentina legendi ka omalt poolt kohtumise järel õnnitlesid. "Nad oleksid võinud lihtsalt mu kätt suruda ja oma asja edasi teha, aga nad ütlesid mulle asju, mis tõesti palju tähendasid."

Päriselt korvpalli Ginobili aga nurka ei viska - San Antonio Spursi ridades ootab meest ees veel vähemalt üks NBA hooaeg.

Ühes kogenud kaaslasega tegi koondisega lõpparve ka Andres Nocioni. "See oli minu viimane mäng koondise eest - ma ei võta seda otsust tagasi, ma andsin endast tõesti kõik. See on olnud tõeliselt ilus aeg, ma poleks kunagi julgenud isegi meeskonnas olemisest unistada, aga sain osaleda neljal olümpial," sõnas Real Madridi ääremängija.

"See on uskumatu, ma ei suuda seda siiamaani uskuda. See oli viimane mäng, mille koos mängisime. Ühel hetkel pidi see kõik lõppema, aga nautisime viimast turniiri koos."

Samal ajal kinnitas aga teine Argentina legend ja põhijõud Luis Scola, et tema kavatseb koondises jätkata. "Elu läheb edasi, meie koondis läheb edasi. Lahkume Riost rahulikult ning püstipäi."