Kuidas erineb toidutalumatus toiduallergiast?
Ajakirja Sport augusti number süveneb teemasse.
Tihti on toiduallergia ja toidutalumatuse sümptomid sarnased. Toidutalumatust ei osata sageli seostada sümptomitega nagu väsimus, ärevus, peavalu, seedehäired, nohu, nahaprobleemid, käitumishäired, halb hingeõhk, astma, soole ärritussündroom, kõrge vererõhk, ülekaalulisus, hüperaktiivsus, migreen, puhitused, ekseem vmt. Lisaks on leitud seoseid toidutalumatuse ning psüühiliste ja emotsionaalsete probleemide tekke vahel.
Kui toiduallergia puhul, millest kirjutasime ajakirja Sport maikuu numbris, võib juba väga väike kogus allergeenset toitu kutsuda esile tugeva reaktsiooni, siis toidutalumatuse puhul ei pruugi see nii olla. Mõningast kogust võib organism taluda ja alles suurem hulk tekitab seedesüsteemis probleeme ja talumatuse sümptomeid.
Toidutalumatuse sümptomid ei ole sageli nii tugevad kui toiduallergia puhul, kuid talumatus võib kujuneda ka raskeks ja pikaaegselt kulgevaks haiguseks. Talumatuse eri variantide puhul on enam levinud sümptomiteks kõhuvalud, puhitused, gaasid, kõhukrambid, peavalud jm. Samas võib selline enesetunde häirumine mõjutada oluliselt treeninguid ja spordisaavutusi. Kui toiduallergiat võivad põhjustada paljud toiduaineid, siis talumatust põhjustavad kõige sagedamini piimasaadused, alkohol, tomat ning gluteeni (nisu) ja pärmi sisaldavad toiduained. Vaatame eestlaste seas neist enamlevinud laktoosi- ja gluteenitalumatust täpsemalt.
Gluteenitalumatus
„Tsöliaakia ehk gluteensensitiivne enteropaatia (ehk teraviljatalumatus) on geneetilise eelsoodumusega peensoole limaskesta haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud toidud ja tooted. Teraviljades sisalduvate valkude (gluteen) toimel tekkiv reaktsioon tekitab peensoole limaskestas kroonilise põletiku, mille tagajärjeks on soolehattude kahjustus ja sageli ka nende kadumine (atroofia)," selgitab gluteenitalumatuse tagamaid meditsiinilabori Synlab laboriarst dr Meeli Glükmann.
Kahjustunud limaskesta tõttu tekivad peensooles oluliste toitainete (valgud, lipiidid, süsivesikud), vitamiinide ja mineraalainete imendumishäired ning nende vaegus organismis. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud - krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine - väljendavadki toitainete kadu organismist.
Tsöliaakia võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini tekib see vanuses 6. elukuust kuni 2. aastani (58-77% juhtudest) ja 20.-40. eluaasta vahel. Diagnoosimata kauakestnud haigus väikelastel põhjustab raskeid seedehäireid, kasvu- ja arengupeetust. Selleks on oluline teha kahtluse korral test ja pöörduda positiivse tulemuse puhul tuleb raviarsti poole. Vanemate kui 2-aastaste jaoks on tsöliaakia diagnoosimiseks analüüsid: koe transglutaminaasi vastaste IgA antikehade ja immuunoglobuliin A määramine. Alla kaheaastastel väikelastel on oluline määrata lisaks deamideeritud gliadiinivastaseid IgA ja IgG antikehi.
Kui inimene plaanib alustada gluteenivaba dieediga, on oluline enne seda vereproove anda, et selgitada välja, kas talumatust üldse esineb, ning konsulteerida dieedi koostamisel toitumisnõustajatega, muidu on oht jätta organism ilma mõnest vajalikust ainest.
Laktoositalumatus
Hüpolaktaasia ehk piimatalumatuse kohta teab dr Glükmann: „Sagedaseks põhjuseks on hüpolaktaasiast tingitud piimasuhkru imendumishäire, mis on kõige olulisem piimatalumatuse põhjus täiskasvanutel. Laktaasi ensüümi vähenenud aktiivsuse tõttu peensooles jääb osa piimasuhkrut ehk laktoosi lõhustamata ja imendumata ning see võib põhjustada kõhuvaevusi (puhitust, rohket gaaside eritumist, kõhukorisemist ja -valu ning kõhulahtisust)."
Doktor toob veel välja, et nii gluteeni- kui ka laktoositalumatuse puhul on tunnused üsna sarnased. Seetõttu on laboriarstid kokku pannud Laktoosi- ja gluteenitalumatuse paketi (vt. www.synlab.ee), mis võimaldab kindlaks teha, kumma talumatusega on tegemist.
Loe artiklit täismahus augusti ajakirjast Sport. Loos saab ülevaate primaarsest ja sekundaarsest laktoositalumatusest ning histamiini ja türamiini talumatusest.
Autor: Gerly Kedelauk, meditsiinilabor SYNLAB
