DELFI RIOS: Beljajeva: tuleme sõudjaid medalipeole õnnitlema, aga ise oleme kurvad
"Oleme sõudjate medali üle rõõmsad, aga ise kurvad. Tuleme neid peole õnnitlema. Jagame loomulikult nendega rõõmu, kuigi endal on praegu teistsugused emotsioonid sees," rääkis Beljajeva vahetult pärast 31:37 kaotatud pronksimatši. "Neljas koht on jama tõesti. Kõigil on lihtsalt pisarad silmas."
"Õhkkond oli pärast Hiina matši (poolfinaalis kaotati Hiinale 36:45 - toim) hästi pingeline. Kõik tahtsid finaali saada, aga kahjuks ei saanud. Rääkisime riietusruumis, et unustame selle kaotuse praegu ära. Tegime enda jaoks juba mingid järeldused ja leppisime kokku, et rohkem ei närvitse."
Beljajeva tunnistas, et pronksimatšiks oli pärast kaotust raske valmistuda, kuid see pole naiskonnal esimene kord sellises situatsioonis olla. "Võib öelda küll, et olime Hiina matši järel emotsionaalselt väsinud, aga see ei ole meil esimene kord kolmandale kohale vehelda. Ei saa öelda, et see üllatus olnuks. Oleme vehelnud ja teame, kuidas peale kaotust käituda."
Enda minimatšide kohta ütles Beljajeva: "Vehklemine ongi selline ala, et kui oled kaks-kolm torget taga, torkad ühe veel ja jõuad ühega kaotusseisu, siis hakkad vahel järjest ise sisse saama ja ongi vahe jälle neli. Pead olema ettevaatlik. Kui ma natuke järgi tõmbasin, siis mõtlesin, et tahaks natuke veel, aga nii võib seis hullemaks minna. Ei oleks võibolla pidanud forsseerima. Mõtlesime, et tõmbame järgi ja võtame riski, mida sellises olukorras tulebki teha."
Kas Eesti naiskonnale oleks vaja psühholoog palgata, kellega sellised olukorrad läbi rääkida? "See on iga inimese omapäras kinni. Kellelgi on vaja, teisel võibolla mitte."
Kas sul endal on psühholoog? "Ma ei taha sellele küsimusele vastata."
