Käed eemale Audentesest ehk küsimus pole "kas", vaid "kuidas paremini". Vastulause ajakirjandusele ja Üllar Kerdele

Delfi avaldab täispikkuses Eesti Korvpalliliidu poolt koostatud vastulause, mille ajendiks oli Eesti U20 koondise läbikukkunud EMi B-divisjoni turniirile järgnenud kriitika Audentese ning Eesti korvpallisüsteemi suunas.

Artiklites ja sõnavõttudes, mis tehtud pärast noorte meeste U20 koondise kehva tulemust B-divisjoni EMil Kreekas, on kõlama jäänud mitu väidet: 1) noormehed ei suuda mängida mängulõppe, mis on kivi Audentese SG/Noortekoondise kapsaaeda (sest nad ei võitnud ka Alexela KMLis mullu ühtegi kohtumist); 2) meie lähima järelkasvu küpsuseksam kukkus läbi; 3) Audentes kui selline ei saa oma ülesannetega hakkama.

Niisiis, Audentese ja U20 (ja ka U18 ilmselt) vahele on tõmmatud võrdusmärk. Tõsi, ca 65 % Eesti parimatest noortest õpib Audenteses. Täna kritiseeritakse kogu korvpallisüsteemi ja
eeskätt Audentest kui selle püramiidi tippu. Samas on hetkel paradoksaalelt järeldus ka see, et kui mõni noor ei tule põhjusel või teisel koondisse, jääb süü ka justkui Audentese kanda.

Ometi on Audenteses viimased kolm-neli aastat tehtud märksa professionaalsemat tööd kui varem. Igapäevaselt on töös trennis kaks gruppi (23-24 poissi), mitte 6-7 peost väsinud noorukit, nagu Üllar Kerde ajal pahematel päevadel, sestap on paisunud kriitikat Audentese aadressil mõnevõrra pentsik ja häiriv kuulda/lugeda.

Üllar Kerde võib-olla polnud ise selles süüdi, mis Audenteses tollal toimus, oli vast temagi „süsteemi“ ohver (pearahadele üleminek jms), kuid tulla rusikatega vehkima nüüd, kui Audenteses laias laastus asjad toimivad, mõjub see pigem kibestunud persooni väljaütlemistena.

Kui olime rääkinud – allpool – lugupeetud treenerite ja Audentese vilistlastega, kujunes meil Audentesest ja selle ümber toimuvast natuke teistsugune pilt. Kokkuvõtlikult võib resümeeks öelda pateetiliselt: „käed eemale Audentesest!“.

Küll aga saab Audentest paremaks muuta, kaasa mõelda ja arutada, kuidas trenniaegu lisada, noori treenida, kas ja mil moel KMLis osaleda jne. Audentesel on kõige muu hulgas üks väga suur pluss: kooli kõrge õppetase!

Üks tulemus ei anna voli lõplikuks hinnanguks

Eesti meisterklubi Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak, kes on varem ka ise aasta Audenteses treener olnud, lausus eilses vestluses: „Ühe kehva nädala põhjal teha terve vanuseklassi kohta (U20) lõplikke järeldusi on täiesti ebaõiglane. Jälgima peaks ikkagi eelkõige noormängijate arengut! Ma toon näite Cramo üle-eelmisest hooajast, kui võtsime VTB Ühisliigas sama palju mänge kui kaotasime, misjärel läks meil kevadel nässu eestikate finaal ehk sisuliselt üks nädal ja kõigi jaoks oli justkui nässu läinud kogu hooaeg...“
Meeste koondise peatreener Tiit Sokk nentis, et U20 koondise ja Audentese vahele ei saa päriselt siiski võrdusmärki panna. „Seal oli ka vanemaid mängijaid, kes Audenteses enam ei mänginud (Van Tamm, Lips, lisaks „pärnakad“), lisaks oli potentsiaalne liider Kotsar USA-s. Meie koondise jaoks võib edu või ebaedu mõjutada iga pisiasi. Esimese mängu lõpu ebaõnnestumisel oli kindlasti psühholoogiliselt selle koondise jaoks väga suur mõju.“
Tartu Ülikooli peatreener Gert Kullamäe ütles samal teemal: „Minu meelest pole U20 ja Audentese vaja mingit paralleeli tõmmata, see oli üks nädalane turniir ja eks me kõik teame, kuidas noortel asjad käivad. Meile on tähtis, et noorte seast tuleks rahvuskoondise mängijaid.“

Ta lisas kaks aspekti: „Üldsegi pole vähetähtis lisada, et nii U20 kui U18 koondises kannavad tänavu mänguraskust aasta nooremad mängijad – seda on hinnangute juures väga oluline teada. Teine asi, mis mind tohutult häirima on hakanud, on see, et mängijad loobuvad koondisest. Ükskõik, kuidas me seda võtame, või mida tuuakse ettekäändeks (siin on isegi vanemate käsi mängus), see on ükskõik millisele meie koondisele suur kaotus. Nüüd on U18-l viis poissi puudu. Minud arusaamisel peaks Eesti esindamine olema auasi, mitte koht, kus leida mooduseid, et koondisse mitte minna...“

Vastulauseks meedias ilmunule rõhutab Alar Varrak: „Meie noorte treenimine on hoopis uuel tasemel kui 10-20 aastat tagasi. Kritiseerijatelt tahaks küsida, kuipalju läks meilt välismaale noori näiteks siis, kui mina olin noormängija...? See aga on praegu kasvav trend. Välismaale minejate vool näitab, et järelikult teevad noortetreenerid head tööd. Kas USA, Hispaania, Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa kutsuksid neid, kuid nad oleks viletsad? Ei kutsuks. Need poisid on andekad ja neid on õigesti kasvatatud-treenitud.“

Tiit Sokk lisas: „Pigem on oluline, palju mängumehi konkreetsest koondisest, konkreetsest vanuseklassist tuleb. Mina näen, et selles U20 koondises on mitmeidki mehi, kes kuuluvad homme koondise vaatevälja – ses mõttes on tegu isegi väga õnneliku aastakäiguga. Vaatame parem seda, palju poisse liigub välismaale ja kerkib suurde mängu. Aeg on parem indikaator.“

Jaak Salumets, EKLi juhatuse liige ja treener, kes igapäevaselt korvpallile kaasa mõtleb, helistab, muret tunneb, oli seekord konkreetne ja sõnastuses lakooniline: „Minu vastulause pole adresseeritud niivõrd Pahvile ega mõnele teisele ajakirjanikule, vaid Üllar Kerdele. Tõsi, Kerde ajal ei toimunud Audenteses midagi (seda on treeningutel osalenud nimetanud ka palaganiks – toim.), aga see pole praegu peamine...

Kõik asjad pole nii, nagu ütleb kas Kerde või kirjutab meedia. Ütlen nii: Eesti korvpall on nii tugev kui on selle nõrgim lüli. Audentes küll ei ole kindlasti kõige nõrgem lüli; Audentes on selle keti üks tugevamaid ja vajalikumaid lülisid. Nõrgim lüli on mujal, oluliselt allpool.“

Audentese tingimused täna parimad

Audentese SG ja U20 koondise peatreener Indrek Visnapuu, kes samuti valju kriitikat saanud viimastel nädalatel, esitas kaks päeva pärast EMi üsna põhjaliku „aruande“ – põhjendused, selgitused, kriitika, objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud, ühesõnaga analüüs (olemas Basket.ee lehel), miks jäädi B-divisjoni lõppu. See analüüs skeptikuid üldiselt ei rahuldanud.
Nüüd, asumata uuesti selle sooja supi kallale, tahtis Visnapuu välja tuua muud: „Millal on Eestist tulnud noortekoondisest 5-6 meestekoondise kandidaati? Igast noortekoondisest on hea, kui üks-kaks tuleb. Mis aga Audentese puhul liialt varju jääb, on meie juurest välismaale lahkuvad mängijad. Näiteks Mikk Jurkatamm liitus äsja 15-kordse Itaalia meistri Bologna Virtusega. Seda, et ta on Audenteses terve aasta trenni teinud ja võibolla sealtkaudu kellelegi silma jäänud, enamus ei tea. Meil on neid näiteid teisigi.“

Enamasti jääb välismaale siirdujate puhul uudistes-pressiteadetes kõlama kasvatajaklubi roll. Alar Varraku hinnangul on see iseenesest hea, et me tunnustame eelkõige kasvatajaklubisid. „Koduklubi tähtsust tuleb rõhutada juba sellepärast, et lapsevanemad–kasvatajaklubid saadaks noori Audentesse. See trend on maailmas ja ka meie tingimustes õige. Suurem au peabki kuuluma koduklubile.“

Noortetreener Marko Parkonen (Kalev/Cramo, U15 poiste, U14 tüdrukute koondis): „Mina olen alati selle poolt olnud, et oma noori Audentesesse saata, oma 2000 poisid saatsin sinna (Henri Drell, Mark-Andreas Jaakson läksid Audenteses 9. klassi) ning ma näen, et nad on seal sammu edasi teinud. Sportimistingimused on seal täna parimad. Ma näen ainult positiivset stsenaariumit Audentese puhul.“

Gert Kullamäe ütleb: „Audentese puhul on tegu väga hea üritusega – siin on hea baas. Mitte sugugi igal pool mujal pole selliseid treeningtingimusi, olen natuke selle pilguga Euroopas ringi vaadanud. Audenteses on õppimiseks tingimused, treenimiseks samuti head olud, arstlik pool on olemas. Ainult ole mees ja ela 24 tundi ööpäevas korvpalli sees. Seal õppiv kontingent peab ainult viimseni endale sihid selgeks tegema, milleks nad seal on ja mida nad tahavad.“

„Võtke ajas tagasi 5-10 aastat,“ viitab Varrak. „Audentest hakati sisuliselt nullist üles ehitama, nii halvaks olid seal asjad läinud. Suur hulk treenereid panid seljad kokku, omamata selleks juriidilist kohustust ja tegid nö hea tahte leppe, et hakata Audentest toetama, arendama, üles ehitama. Korvpalliliit hakkas jätk-järgult sellesse raha suunama lisaks EOK-le ning on oma panust pidevalt tõstnud. Spordis ei juhtu midagi üleöö, aga selliseid ressursse ja tingimusi, mis täna on Audenteses, ei suuda pakkuda ei Kalev/Cramo ega Tartu Ülikool. Poisid-tüdrukud käivad samas koolis, teevad kaks korda päevas trennis, saavad korralikult süüa – kõik on käe-jala juures. Cramol oleks väga keeruline sellist püramiidi üles ehitada.“

Gert Prants, edukas noortetreener Tartust: „Audentes on Eestis ainuke koht, kus nii noored mehed saavad regulaarselt ja süstemaatiliselt kaks korda päevas treenida. Plussiks on kindlasti tugev treeningkonkurents, kogemustega treenerid (mõtlen siin Visnapuu kogemust noortekoondistes ning meeste treenerina ning Pehka kogemust mängijana ning noortetreenerina nii klubis kui koondiste juures).

Miinused: süsteem on olnud muutumatu ja ilma säravate tulemusteta pikka aega. Osalemine KMLis: eelmisel hooajal oli kurb see, et ei saada võite ning mängijatel pole mängule minnes motivatsioon alati nii kõrgel kui võiks. Kuid ma arvan, et võrdseid, tugevaid ja arendavaid mänge tuleks saada vajadusel mujalt. Näiteks EYBL, turniirid, I liiga jne.“

Inimesed ei adu tegelikku pilti

Tiit Sokk märgib veel: „Audentes on astunud väga suure sammu edasi, seal on tehtud suur töö. Üks võistlus ei kustuta seda vaeva ja tööd. Võtame vastupidi, U18 koondise, kel on puudu viis põhimeest, samuti suuresti Audentese baasil moodustatud koondis – nemad praegu on mänginud EMil võidukalt.“

Marko Parkone lisab omalt poolt: „Ilmselgelt selline asi nagu Audentes peab olema. Kui saaks vaid kõik paremad pojad selle katuse alla... Niikaua kui klubidel ei ole võrdväärseid tingimusi – võimalust teha üheksa korda nädalas trenni – rohkem treenida, mängitakse nooremaid vanemate vastu, proovida meeste vastu, on Audentes suurepärane variant.

Miks asjad aga on natuke ligadi-logadi, on see, et osad klubid, osad treenerid ei anna oma poisse Audentesesse. Ja siis needsamad treenerid kritiseerivad Audentest. Nad ütlevad oma poistele: „Ära mine.“ Minul ei ole Audentesega probleeme, vastupidi.

Miks noori ei tule koondisse?, küsib Varrak justkui iseendalt. – „Inimesed ei adu täiel määral seda, mis sünnib. Meil on KMLis vaikiv kokkulepe, et Audentese poisse teised klubid ei värba oma klubide juurde. Olgu, sel kokkuleppel on omad miinused, me oleme sellest aru saanud ja tegeleme sellega, aga see on üks põhjus, miks me ei näe andekamaid noori klubides meeste vahel.

Teiseks meil on kümme noort andekat venda välismaal, keda tavapublik pole kunagi näinud ning kelle võtaks enda juurde ükskõik milline KMLi klubi. Samas, need on mängijad, kellest suure tõenäosusega koosneb meie meeste koondis viie-kuue aasta pärast ning nad mängivad enamuses välismaal.“

Varrak jätkab: „Asja vaadatakse vale nurga alt. Eestlane ei näe homse päeva tegijaid. Uus noorte treenerite generatsioon tegeleb meie korvpalli päästmisega ja teeb seda edukalt. Meie korvpalli ja meeste koondise mängijate reputatsioon, olgem ausad, ei ole Euroopas eriti kõrge. Auk meie korvpalli arengusse sündis 2000ndate esimesel poolel. Nüüd on nooremate asi see viga parandada.“

Kullamäe lisab: „Mina arvan küll lühidalt öeldes, et Audentes on meie korvpalli järelkasvule ideaalne koht ja leian, et miks mitte ei võiks see koondada absoluutselt kõiki paremaid noori. Need kõik paremad, kes välismaale ei saa või ei taha minna, ma näen, võiks Audentesesse koonduda.“

Lõpetuseks, vastuseks teesile, et Audentes on ebaõnnestunud ja see süsteem ei toimi, ütleb Varrak lühidalt: „Mina olen hoopis teist meelt – pane kirja. Kõik on täpselt vastupidi.“

Maik-Kalev Kotsar

„Minu meelest pole Audentesel väga suuri puudusi. Audenteses saab sportlane ikkagi kaks korda trenni teha, ilma et see segaks hariduse omandamist. Loomulikult ei väida ma, et Audentese süsteemis pole vigasid, aga lihtsalt need pole nii kolossaalsed, et Audentest maha teha.

Arvan, et Audentes liigub pigem positiivses suunas, kuna mängud, mida hooaja sees mängitakse, on ikkagi väga kõrgel tasemel - meistriliiga ikkagi. Kui jätkatakse meistriliigas, siis usun, et toimub nii individuaalne kui ka meeskondlik areng ja tulevikus tuleb hooajasiseselt tasavägiseid mänge, mis toovad rohkem kogemust ja seda saab rakendada koondiste mängudel. Tegu on lihtsalt üleminekuperioodiga esiliigast meistriliigasse, aga pikas perspektiivis näen ma Audentest minemas tõusvas joones.“

Kadri-Ann Lass

„Audentese süsteemil pole minu arust häda midagi. Ma arvan, et osades väidetes on muidugi tõepõhi all. Olen nõus, et noortel on vaja võidukogemust ja seda saaks, kui nad oleksid ära jagatud eri meeste/naiste tiimidesse.

Mina üldiselt arvan, et ükskõik kus koolis sa käid või mis süsteemiga treenid, kui sul on tahtmist piisavalt, siis jõuad ikka kuhugi. Mina vilistlastena jään ikkagi kaitsma Audentest.
See, et kogu noormeeste U20 koondis oli põhimõtteliselt Audentesest, näitab lihtsalt seda, et meie eliit on järelikult seal. Samuti oli neil puudu liider Maiki näol, ning võib olla mõni teinegi mees, nii et mina ei hakkaks kohe Audentest ründama. Audentesel on arenguruumi ning ma olen kindel, et selle kallal töötatakse pidevalt.“

Rauno Nurger

„Midagi negatiivset ei ole küll mul öelda. Minu arvates Audentes on Eestis pea ainulaadne võimalus, kus saab midagi sellist üldse teha: ühikas ja treeningtingimused on kõrvuti ja söök kõik tasuta olemas. Lisaks sellele on kogu koolitöö treeningute järgi üles seatud, nii et saaks kaks trenni päevas teha.“

Minu tee sai alguse Turbast tänu Märt Kermonile, aga ilma Audenteseta ei oleks ma kindlasti nii kaugele jõudnud.“