SUUR ÜLEVAADE: Mis on saanud 1980-ndatel laineid löönud Saksa DV kergejõustiklastest?
Sakslaste pildilt kadumise põhjus peitub suuresti ka selles, et koos müüriga langes kokku nende dopingusüsteem, mis sarnaselt praegusele Venemaale oli väidetavalt riiklikult koordineeritud.
Iltasanomat tegi veidi uurimistööd ja selgitas välja, mis 80-ndatel suuri tegusid teinud Saksa DV kergejõustiklastest sai.
Katrin Krabbe, sprint
Sprinter Katrin Krabbe, kes võitis 1991 Tokyo MM-il kullad nii 100 kui ka 200 meetris, elu on edasi läinud pigem kurbades nootides. Eelmisel aastal suri tema advokaadist abikaasa Michael Zimmermann, kelle surnukeha leiti metsast. Ametlik uurimine tuvastas, et tegu oli enesetapuga, milleni viisid pere rahalised raskused.
Tänaseks 46-aastane Krabbe ise lõi kaasa spordivarustuse äris, kuid kõik tema firmad läksid pankrotti. Sellest ajast peale on ta töötanud automüügifirmas klienditeenindajana.
Krabbe spordikarjäärile tõmmati kriips peale 1992. aastal, kui ta koos tiimikaaslaste Silke Mölleri ja Grit Breueriga keelatud stimulandi klenbuterooliga vahele võeti. Saksamaa kergejõustikuliit määras kolmikule aastase võistluskeelu, kuid IAAF pikendas seda kahele aastale. Krabbe kaebas IAAF-i kohtusse ja sai kopsaka valuraha, kuid kuna ta 1992. aasta olümpiale nagunii ei pääsenud, astus ta suurest spordist välja.
Möller ja Breuer on pärast dopinguskandaali hoidnud madalat profiili. 1987. aasta Rooma MM-i 200 meetri kuldmedalist Möller on töötanud ajaloo- ja kehalise kasvatuse õpetajana. Breuer on ühes Saksamaa hotellis jõusaalitreener ja golfiõpetaja.
Marita Koch, sprint
Moskva olümpiavõitja 400 meetri jooksus Marita Koch hoiab tänaseni enda nimel maailmarekordit 47,60. Ta abiellus oma treeneri Wolfgang Meieriga, asus õppima meditsiini ja sai edukaks ärinaiseks. Alustuseks kauples ta spordivarustusega, nüüd veab kodumaal moepoodi.
Udo Beyer, kuulitõuge
Beyer võitis kuulitõukes kaks olümpiamedalit - 1976. aasta Montreali mängudel kulla ja 1980. aastal Moskvas pronksi. Pärast spordikarjääri lõppu avas ta Potsdamis reisibüroo. Ta on tuntud ka suure heategijana, aidates raskelt haigeid lapsi ja nende vanemaid. Ka Beyeri enda teine laps suri väga noorelt.
Beyer tunnistas oma 2013. aastal ilmunud dokumentaalfilmis, et kasutas karjääri jooksul keelatud aineid.
Ulf Timmermann, kuulitõuge
Olümpiavõitja, Euroopa meister ja MM-i hõbemedalist on ühtlasi esimene mees, kes alistanud kuulitõukes 23 meetri piiri. Karjääri jooksul süüdistati teda anaboolsete steroidide kasutamises, kuid Timmermann lükkas kõik süüdistused tagasi ja tõendust need ka ei leidnud.
Juba sportlaskarjääri lõpus õppis ta ülikoolis maksundust. Tänapäeval töötab ta suure pagaritöökoja juhatajana. Tema endine treener Werner Goldmann juhendab nüüd Gerd Kanteri kangeimat konkurenti Robert Hartingut.
Jürgen Schult, kettaheide
Maailmarekordiomanik (74.08), kes võitis nii olümpia, MM-i kui ka EM-i kuldmedali, õppis kehalise kasvatuse õpetajaks ja hakkas 2001. aastal Saksamaa koondise kettaheitetreeneriks. 2011. aastal sai ta Saksa heitjate peatreeneriks.
Schult lõi olümpiamängudel kaasa veel 2000. aastal Sydneys, kus ta sai 40 aasta vanusena võisteldes kaheksanda koha.
Uwe Hohn, odavise
Vana odaga ainsana üle 100 meetri visanud (104.80) Hohni karjääri jäi lühikeseks. 1986. aastal sai ta kangi tõstes raskelt vigastada ning pidi juba 23-aastaselt oda jäädavalt kõrvale viskama. Ta jätkas tööd Ida-Saksamaal ja ühendatud Saksamaal armee spordiinstruktorina. Hiljem on ta juhendanud odaviskajaid nii Kataris, Austraalias kui Hiinas.
Torsten Voss, kümnevõistleja
1988 Seouli olümpia hõbemedalist ja 1987 Rooma MM-i maailmameister vahetas 1990-ndatel ala ja hakkas Saksamaad esindama bobikelgutamises. Pärast sportlaskarjääri töötas Voss lukksepa ja hooldajana. Koos spordimänedžeri Christian Schneideriga on ta töötanud erinevate treeningmeetodite kallal ning tema kui fitnessitreeneri teeneid on kasutanud mitmed erinevad sportlased.
