Mäng oli huvitav. Eesti kaotas avapoolaja 15:37, seejuures teise veerandi 2:20. Poola näitas enesekindlust, füüsilist üleolekut ja surus meid korvi alt ära. Maa-ala esimesel poolajal ei proovitud.

Kolmandasse veerandisse tuli Eesti hästi sisse. Tehti 11:0 vahespurt, kaitse töötas ning inimesed platsil tundusid „elusad“. Kuid siiski – töötas põhimõte „kaitses kõva“, kuna rünnakul jäid asjad viimistluse ja pudistamise taha - oi, kui palju oli neid korvialuseid möödaviskeid. Nii et kui Poola tegi kolmandal veerandil 11 pallikaotust, siis oleks võinud eeldada, et tullakse mängu veelgi rohkem tagasi.

Poola oli kaotanud oma mängujoonise, nad tegid palju praaki ja pakkusid ka võitu. Ühel hetkel polnud meil seda kindlust, et see võit ära võtta. Neljandal veerandil jõudis Eesti 4-5 punkti kaugusele.

Poola võitis laua 49-34, korvisöödud 10-10, pallikaotusi meil 27, Poolal koguni 32. Kahepunktivisked Poola kasuks 45 vs 28 % (sic!), kolmesed Eestile 21 vs 10 %, vabavisked Poolale 69 vs 61 %.

Kregor Hermet tõi 15 punkti, Norman Käbin 9 p, Siim-Markus Post 8+3+3, Madis Soodla 6+3 lp, Mihkel Kirves 4+8+2.

Kregor Hermet lausus kokkuvõtteks: „ Esimene poolaeg oli katastroof - 15 punkti... No comments. Teise poolaja algul saime mängu käima, kaitse pidama ja tulime mängu tagasi. Ma ei ütleks kuidagi, et keegi kas ei tahtnud või ei suutnud. Pigem ikkagi oli see soorituses ja kõrvade vahel kinni.“

Hermet jätkas: „Me oleme teatud mõttes kolm mängu maha mänginud. Venemaaga olime neljanda veerandini peal, Islandiga mängisime oma edu maha, tulime tagasi ja jäime uuesti alla ning Poolaga pakuti meile ka seda mängu... Eks need asjad on suuresti peas kinni paljudel mängijatel. Kui nii võtta, siis ega Audentes ei võitnud ka KMLis mängugi, võibolla see võidukogemuse puudus kammitses ka siin.“

Viimases alagrupimängus kohtub Eesti Valgevenega. Tähtis oleks võita, et mängida parematele kohtadele allpool.