Esimese kolme veerandi järel kuue punktiga juhtinud Eesti kaotas viimase veerandaja koguni 2:20 ning sai seega võidetavas mängus kirja kibeda kaotuse.

Mis viimase veerandi alguses juhtus? "Ega päris neljanda veerandi alguses ei juhtunudki midagi. Kasutaks siinkohal vanema kolleegi Jaanus Levkoi sõnu, et neljanda veerandi esimeses pooles lõi välja eestlaste suurim hirm – võiduhirm," sõnas Visnapuu korvpalliliidu pressiteenistusele.

"Nad ei lõhkunud meid kaugvisetega. Kõige lihtsam seletus oleks ehk hoopis see, et neljanda veerandi esimesel kolmel-neljal minutil ei kukkunud meil sisse need pallid, mis olid küllalt hästi väljamängitud viskekohad.

Kui seis oli juba viigis ja kergelt Venemaa kasuks, siis jõudis tõesti kätte see koht, kus minetasime nii oma kaitsetegevuse kui ka rünnaku. Need lahendused olid vägagi juhuslikud."

Pühapäeval kell 18.45 lähevad eestlased vastamisi Islandiga. "Island on sootuks teistsugune vastane kui Venemaa oli. Nad võtavad palju viskeid, palju mängitakse individuaalselt. See on mänguplaan, mida võiks maakeeli iseloomustada "käsi kullas või p**** mullas". Kui nad viskavad sellise visketiheduse juures hea protsendiga, siis on meil nendega üliraske. Kui me suudame nende viskekindlust mõjutada ja protsendi kärpida, siis peaks meil olema šanss võita."