Amsterdami EM-i avapäeval on võistlustules suisa 13 Eesti kergejõustiklast
Meeste odaviskes, kus esimeses kvalifikatsioonigrupis viskab Tanel Laanmäe ning teises Risto Mätas ja Magnus Kirt, viib otse lõppvõistlusele tulemus 81.50. Muide, odavise ja kettaheide on ainsad alad, mille eelvõistlused peetakse nii naistele kui meestele olümpiastaadionist kolme kilomeetri kaugusel Museumpleini pargis.
Naiste kaugushüppes on kvalifikatsioonorm 6.60 ning Ksenija Balta omab 26 osalejast paremuselt kuuendat tippmarki (6.87).
Anna Iljuštšenko ja Eleriin Haas asuvad kõrgushüppes võistlustulle teadmisega, et edasipääsu tagab kõrgus 1.92. Samas tänavust naiste kõrgushüppe taset arvestades viib üsna kindlalt lõppvõistlusele ka sellele eelneva kõrguse esimesel katsel alistamine.
Ilmselt karjääri viimaseks tiitlivõistluseks valmistuv Marek Niit on otsustanud Amsterdamis startida lühematel distantsidel ehk 100 ja 200 meetris, oma senisel põhialal 400 meetris saarlane ei stardi. Kolmapäeval on Niidul kavas 100 meetri eeljooks, kus hooaja tippmargi kordamine (10,30) peaks olema umbes see piir, mis viib poolfinaali ehk 24 parema hulka (edasi pääsevad iga jooksu kolm paremat).
400 meetri tõkkejooksus pääses tänu tänavusele ajale (49,04) otse poolfinaali Rasmus Mägi, eeljooksust peab alustama aga Jaak-Heinrich Jagor. Isiklike rekordite võrdluses on pärnakas eeljooksus osalejatest suisa viies (49,37), tema eeljooksus asuvad aga kohta kahe parema seas püüdma ka nii iirlane Thomas Barr (rekord 48,65) kui poolakas Robert Brylinski (tänavu 49,88).
Kätlin Piirimäel on naiste kuulitõukes 27 võistlejast nõrgim hooaja tippmark, kvalifikatsiooninorm on 17.30.
Meeste 3000 meetri takistusjooksus tuleb teises eeljooksus starti Kaur Kivistik.
Kohe avapäeval algab ka kümnevõistlus, kus 8000 punkti ning kohta esikümnes asuvad jahtima nii Janek Õiglane, Mikk Pahapill kui tiitlivõistluste debütant Kristjan Rosenberg.
