"Ilmselt tekkis luusse mõra kõrgushüppes. Alguses läks jalg kangeks ning hiljem hakkas üha rohkem ka valu tegema," meenutab 22-aastane Saluri, kes oli veel avapäeva järel liikumas 8150 punkti graafikus. "Teise päeva keskel, teivashüppe ajaks, oli valu juba üsna väljakannatamatuks muutunud. Eks selle vigastuse taha teine päev ja isiklik rekord läkskidki."

Võistlusjärgse päeva hommikul ei saanud Saluri jalga enam maha toetada ning kui uuringute tulemused selgusid, oli arsti sõnum järgmine: jooksma saab eestlane hakata uuesti kõige varem 3-4 nädala pärast.

Tänaseks on üle poole sellest ajast möödunud ning luu kasvamas kenasti kokku, ometi peab Saluri kandma jätkuvalt hüppeliigest ja sääremarja toestavat jalatuge. Tema õnneks ei murdunud luu täielikult ning seetõttu pole olnud põhjust ka Rio olümpial osalemist kahtluse alla seada.

"Kes teab, ehk tuleb selline paus kasukski. Pärast võistlust oleksin teinud treeningutesse pausi ju niikuinii," ütleb Saluri.

Pärast Eugene'i võistlust väisas Saluri üle kahe aasta esmakordselt Eestit. Pere oli noorele mitmevõistlejale korraldanud sel puhul kodukandis Kuimetsas vastuvõtupeo, kus Saluril avanes muuhulgas võimalus tänada ka oma kolme Eesti-treenerit ehk Ando Algret, Tõnu Kaukist ja Leonhard Soomi.

Kogu juulikuu treenib Saluri aga taas koduülikooli staadionil Georgias, kus treener Petros Kyprianou ja eestlasest treeningkaaslane/sõber Maicel Uibo juba ees ootavad.

*Rio olümpiale ei pääse Saluri vaid juhul, kui tema tänavu püstitatud isikliku rekordi 8108 punkti suudavad lähinädalatel alistada (lisaks Uibole) veel kaks Eesti kergejõustiklast.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena