Lisaks otsustas peatreener ka Dimitri Payeti pingile jätta. Hiljem ta küll sekkus, aga prantslastel on piisavalt lai mängijate valik ja nii ei olnud probleem teha viis vahetust.

Teiselt poolt šveitslased tulid oma parima võimaliku koosseisuga, ainuke vahetus oli Haris Seferovici asendamine Breel Embologa. See oli loogiline vahetus, sest Seferovicil oli eelnevates kohtumistes häid võimalusi skoorimiseks, aga tema sihik pole sellel turniiril paika saanud. Nii läksid šveitslased kohtumisele vastu uue tipuründajaga.

Kui enne mängu räägiti palju sellest, kuidas šveitslaste ühe liidri Valon Behrami valutav põlv annab talle võimaluse sekkuda, siis oli mees platsil ja punastes särkides meeskond oli võimalikus parimas koosseisus väljakul.

Huvitav oli veel ka see, et senistes kohtumistes olid mõlemad meeskonnad olnud domineerivamaks pooleks ja neile oli oluline kontrollida mängu kulgu läbi palli valdamise.Oli huvitav näha, mis taktika on selleks mänguks valitud ja kes haarab initsiatiivi. Mängu algus näitas kohe, et mõlemad lähevad mängima võidu peale.

Kuigi esimese äreva olukorra tekitas Šveits läbi nurgalöögi, kui Fabian Schäril oli suurepärane võimalus oma meeskond juhtima viia, haaras pärast seda mänguohjad ikkagi kodumeeskond.

Silmatorkavalt aktiivne ja domineeriv oli Paul Pogba ning esimesel 20 minutil oli väljakul korralik tema show. „Kaheksajalg Pogba“ oli aktiivne nii söötude andja, kui ka ise värava ohustaja.

Kui 24. minutil oli Prantsusmaa saanud järjest kolm nurgalööki, tekkis küsimus, kui kaua Šveitsi mehed suudavad sellele survele vastu pidada. Aga pärast pooletunnist mängu torm vaibus ja Šveits sai aina rohkem mängu sisse tagasi.

Neil ei olnud lihtne, sest kui mingites olukordades üritati suuremate jõududega rünnakut üles ehitada ja suudeti ka oma äärekaitsjad eesotsas Stephan Lichtsteineriga kõrgemale viia, siis prantslastel oli kohe vastu panna väga ohtlikud ja kiired vaturünnakud, kus Pogba ja Andre-Pierre Gignac kasutasid väga osavalt Lichtsteineri selja taha jäänud vaba ruumi ära.

Poolaja lõpus šveitslased mingil määral tasakaalustasid mängu, kuid omamoodi kurioosumiks olid puruks rebitud särgid, mis kompromissitus võitluses, kus käed abiks olid, paraku valule vastu ei pidanud. Teise poolaja algul leidis ülekande režissöör kohe üles soojendust tegevad Seferovici ja Payeti, mis andis lootust, et treenerid lähevad mängima võidu peale.

Šveits haaras kohe selgelt initsiatiivi, mille väga heaks tõestuseks oli pallivaldamise protsent 69-31 nende kasuks. Kuna šveitslased mängisid rohkem positsioonilist rünnakut, siis tekkisid prantslastel paratamatult võimalused kontrateks ning jätkusid ka kurioosumid. Nägime harva esinevat juhtumit, kus mängupall läks mängijate jalge all puruks.

Kui Payet 63. minutil sisse tuli, oli alust uskuda, et prantslased saavad mängu tagasi ja oli lootust, et miskit võib hakata juhtuma. Tegelikult mängiti mõlema võistkonna poolt jätkuvalt väga turvaliselt. Kaitsev meeskond oli 11 mehega palli taga ning palli valdav meeskond valis oma positsioone väga tasakaalukalt ja liigseid riske võtmata.

Kui paistis, et mäng seilab rahulikult viigisadamasse, suutis Payet oma ärevad momendid šveitslaste värava all siiski luua. Kõigepealt võeti üles kiire kontrarünnak, mille alustajaks oli kogu kohtumise väga kvaliteetset mängu mänginud Moussa Sissoko, kes Payetil selle suurepäras võimaluse kandikul ette tõi. Kahjuks lõppes see prantslastele vastaste värava põiklatis.

Viis minutit hiljem lendas võõrustajate senise kangelase 20 meetrilt sooritatud pommlöök napilt väravast mööda. Seega oli Payetil kaks väga head võimalust mäng oma koondise kasuks pöörata.

Mängu viimase äreva olukorra tekitasid šveitslane Blerim Džemaili ja prantslane Bacary Sagna, kus viimane särgist rebides vastast takistas, kuid kohtunik Damir Skomina vile vaikis ja mõni hetk hiljem oligi see mäng jõudnud oma lõpusadamasse.

Naljaga pooleks võib öelda, et mängu saldoks jäi üks katkine pall, hulk lõhki rebitud mängusärke, viis latti ja posti ning kahjuks null väravat. Aga prantslased said oma tahtmise, sest neile oli oluline see alagrupp võita ja kurioosumeid täis mäng lõppes neile soovitud esikohaga alagrupis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena