Eesti koondise peatreener Gheorghe Cretu saatis väljakule Oliver Venno, Keith Puparti, Robert Tähe, Ardo Kreegi, Timo Tammemaa ja Rait Rikbergi. Sidemängijana alustas seekord Andres Toobal.

Eesti võitis avageimi kindlalt 25:14, kuid kaotas teise 24:26. Ka kolmandas jäädi kaotusseisu, seejärel asendas Andres Toobalit kogenud Kert Toobal ja mängupilt paranes. Robert Tähe servide toel tuldi välja kaotusseisust 13:20 ja võideti geim 26:24. Lõpus hiilgas blokis ja tugeva serviga Timo Tammemaa.

Neljandas geimis keesid emotsioonid üle. Kohtunikud oli pidevalt eksinud hispaanlaste kasuks. Seisus 17:15 katkesid meie rahvusmeeskonna rumeenlasest peatreeneri Cretu närvid, kui õigusemõistja jättis taas vilistamata tõenäolise blokipuute ja andis punkti Hispaaniale. Cretu kostitas keelt teritanud vastasmängijaid emotsionaalse tiraadiga, mingit kasu see mõistagi ei toonud. Kohtunik eemaldas ta sellest geimist.

Ühe meeskonna pidev soosimine on lubamatu ja Cretu reaktsioon teatud mõttes mõistetav. Ilus see ei olnud, aga tühja koha pealt ei sündinud. Eesti mängijatele mõjus peatreeneri eemaldamine mobiliseerivalt ja Robert Tähe serviäss lõpetas geimi numbritega 25:21. Ei tasu härja ees punase rätiga vehkida! Täht tõi Eesti parimana 20 punkti, jäädes eksimusi maha arvestades 17ga plussi.

"Asi oli sõprusmängust kaugel. Asi läks isiklikuks," selgitas Täht mängu kõige kirglikumat olukorda. "Pupart lõi palli auti ilmselgelt vastaste blokist, aga kohtunik ei näinud seda. See oli väga suur viga. Hispaanlased hüppasid seal midagi ja valetasid tuimalt näkku, et mingeid käsi ei olnud. Siis läks omavaheliseks ütlemiseks. Mõistan, et võistlusolukorras võib katus ära sõita. Meie jaoks oli treeneri eemaldamine raske moment, kuid see kasvatas võiduiha ja tulime võitjatena välja."

Eelmainitud olukord juhtub, kui mängitud on kaks tundi ja üheksa minutit.

Eesti võitis Izmiris Hispaaniat 3:1 ja Kreekat 3:2, Türgilt saadi 1:3 kaotus. Kokkuvõttes tuli kolm võitu teeninud Türgi seitsme punktiga esimeseks, järgnesid Eesti 5, Hispaania 4, Kreeka 2.

Hispaania oli üks viiest arvestatavast Euroopa riigist, keda meie koondis ei olnud varem võitnud. Teised on Venemaa, Itaalia, Serbia, kelle alistamisele olime EM-finaalturniirile väga lähedal, ja Tšehhi. Tegelikult on veel Euroopa riike, keda me alistanud pole, kuid need pole tõsiseltvõetavad võrkpallimaad, vaid pisiriigid, kellega meil polegi EM-valiksarjas võimalik kokku minna, sest nad mängivad väikeriikide hulgas.

Eesti koondis teeb järgmised etteasted nädala pärast Rakveres, siis on Euroopa liigas vastasteks Luksemburg, Austria ja Valgevene.

ENNE MÄNGU

2007. aastal Euroopa meistriks kroonitud Hispaaniaga on seni mängitud neljal korral ja ehk õnnestub juubelimängus võtta ka esimene võit, kirjutab volley.ee.

Tänane juubilar alustas mängude kogumist 25. oktoobril 1992, kui Kiievis mängiti Ukrainaga. Esimene matš lõppes küll 0:3 kaotusega, ent juba 29. novembril saadi Tallinnas sama vastase vastu 3:1 revanš. See oli ühtlasi rahvusmeeskonna esimeseks võiduks.

Kokku on Eesti meeskond taasiseseisvumisajal mänginud 48 riigi koondistega ja neist vaid kaheksa vastu on pidanud kõigil kordadel väljakult kaotajana lahkuma. Ühe riigi saab nimekirjast loodetavasti maha tõmmata juba täna õhtul. Hispaania kõrval kuuluvad klubisse Brasiilia, Iraan, Venemaa, Itaalia, Kanada, Serbia ja Tšehhi, kellega minnakse sügisel kahel korral vastamisi 2017. aasta EM-valiksarja teises ringis. Euroopa riikidest on üldse kokku puudu vaid viie arvestatava riigi skalbid.

Kõige rohkem on mängitud Soomega, kellega Eesti on pidanud 32 kohtumist. Saldo on küll paraku tugevalt negatiivne, sest võita on õnnestunud vaid seitse matši. Samas oleks väga huvitav näha, milline on jõudude vahekord praegu, sest viimati mängiti põhjanaabritega 2012. aasta augusti lõpus. Kahekohalise arvu mänge on võrkpalli rahvusmeeskond pidanud ka Läti (27), Rootsi (16), Hollandi (13), Valgevene (12) Türgi ja Venemaaga (mõlemad 11).

Koondise saldo enne tänast mängu Hispaaniaga on 146 võitu ja 153 kaotust.

Enim on taasiseseisvumisajal Eesti meeskonda esindanud rahvusmeeskonna raudvara ja praegune kapten Kert Toobal, kelle kontos on 223 matši. Diagonaalründaja Argo Meresaar jõudis karjääri jooksul 175 koondisemänguni, Raimo Pajusalu saldoks jäi 160. Tihedalt hingavad neile aga kuklasse tegevmängijad Ardo Kreek (156) ja Keith Pupart (153), kes tänasega jõuab samale pulgale Janis Sirelpuuga. Üle saja korra on rahvusmeeskonda esindanud tosin pallurit, hoogsalt läheneb libero Rait Rikberg, kel koos 90 mängu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena