KALEV 25: Aivar Kuusmaa iseloomustab kõiki 1991. aasta kalevlasi

Oma karakteri ja kuldse viskekäe poolest tuntud Aivar Kuusmaa oli 1991. aastal, kui Tallinna Kalev krooniti Nõukogude liidu korvpallitšempioniks, Tiit Soku ja Sergei Babenko kõrval üks meeskonna vaieldamatuid liidreid. Uurisime Kuusmaalt, millistena tema toonaseid meeskonnakaaslasi mäletab.

Sergei Babenkost
"Ta oli meil ikkagi vaieldamatu number üks tsenter ja lahe tiimikaaslane, kellega kunagi ühtegi probleemi ei tekkinud."

George Jacksonist

"Jackson käis Pehkaga palju läbi. (Naerab.) Ütleme nii, et ma olen hiljem igasuguseid mustanahalisi mängijaid näinud... Ja tema oli nendega võrreldes ikkagi väga normaalne vend. Tol ajal purssisid kõik mängijad juba natuke inglise keelt ka, aga perfektselt rääkis seda ainult Pehka. Mängijana tahtis Jackson alguses ise palju ära teha, aga lõpuks sai ka temast täielik meeskonnamängija."

Aleksandr Karavajevist

"Sass oli selline mõnus vanem kolleeg! Ta viskas ise kõvasti nalja ja sai ka teiste naljadest aru. Kõik tagamängijad armastasid Sassi, sest talle meeldis kõvasti katteid panna ja lauda võtta, jäädes ise pigem tagaplaanile."

Gert Kullamäest
"Gerdiga tekkis mul kohe hea klapp. Tema oli ühtlasi ka üks neist, kellega me kohe perekonniti läbi hakkasime käima. Tähtkujult kaksik nagu minagi ja kõva lõuapoolik, tänu millele ka vanemad mängijad ta kohe omaks võtsid. Gert oli siis selline vibalik kuju, aga läbi murdis ta väga hästi ja söödud olid ka jube head. Eks ta oli veel liiga noor, et rohkem mänguaega saada. Aga oma roll tal meeskonnas ikkagi oli."

Marek Noormetsast

"1971. aasta vend ja kaksik nagu Gertki. Ta alustas korvpalliga hiljem ja oli meeskonda võetud ilmselt rohkem kui perspektiivikas noormängija. Trennides oli Marek pigem kinnine tüüp, aga mäletan, et pärast meistriks tulemist käisime tänu sponsorile kogu meeskonnaga Soome-Rootsi kruiisil ja Tais puhkamas ning seal oli ta hoopis avatum.

Margus Metstakist
"(Naerab.) Noh, ta oli kõigi noormängijate hirm, kes võis juba pilguga tappa. Kui teised tulid trenni ja võtsid väljaku kõrvalt palli, siis Margus läks lihtsalt korvi alla ja võttis mõnelt nooremalt mehelt palli ära. Margus hoidis peamiselt omaette, suhtles Sokuga ilmselt enim. Meeskonnaga liitus ta ju tegelikult alles hooaja teises pooles, kui ees olid otsustavad mängud. Kogenud mängijana, kes oli füüsiliselt võimas ja oskas vastastele ka haiget teha, oli Margus oluline lüli."

Andrus Nagelist
"Nagel oli väga vajalik mängija, kes viskas eemalt ja kaitses hästi. Ka seltskondlikult oli ta mõnus sell, kellega erimeelsusi ei esinenud. Samas Salumetsaga vaidles ta vist kõige rohkem meist." (Jätkuküsimusele, kas Nagel vaidles tõesti Salumetsaga rohkem kui Kuusmaa ise, vastas Kuusmaa naerdes: "Ei tea, kas nüüd mina nii palju vaidlesin.")

Aivar Toomistest
(Naerab.) Mingi aeg me kutsusime kolmikut Jurkatamm-Toomiste-Drell banketibrigaadiks... Aga Aivar oli kindlasti üks enim individuaalset trenni teinud mängijaid meeskonnas. Ta üritas omale rohkem mänguaega välja võidelda, aga Salumets eelistas kokkuvõttes ikkagi pigem teisi mehi.

Rauno Pehkast
"(Naerab.) No Pehka oli jälle natuke teistsugune tüüp kui näiteks see banketibrigaad... Talle meeldis muusika. Aga mängijana oli ta kõva konkurent põhimeestele, kuna tegi palju tööd ja oli kaitses üks meeskonna paremaid."

Ivo Saksakulmast

"Jagasin Ivoga pea alati tuba ja käisin temaga sõjaväeski koos. Lisaks olime mõlemad n-ö metallimehed ehk austasime sarnast muusikat. Ta oli nagu Karavajev - kõva musta töö tegija, kes võttis lauda ja pani katteid, kuid püsis ise tagaplaanil. Käsipallis oleks ta ilmselt kaugemalegi jõudnud, sest Ivol oli müstiliselt tugev vise. Samas ei saa öelda, et ta vale ala valis, sest vaevalt ta käsipallis Nõukogude liidu meistriks oleks tulnud."

Tiit Sokust
"Tiit sai kõigiga hästi läbi. Ta võis olla küll olümpiavõitja ja meie jaoks täiesti asendamatu mängujuht, aga ta ei vaadanud kunagi kellegi suunas halvustavalt. Kõigil oli tema vastu lugupidamine. Ja no mängijana oli ta igal pool - nii kaitses kui rünnakul - väga hea, tõeline treeneri käepikendus nagu üks mängujuht olema peabki."

Peatreener Jaak Salumetsast

"Kutsusime teda vaimseks isaks... Jaak oli tõesti karmi käega ja ilmselt see, et ta oma nägemusest nii kõvasti kinni hoidis, meile ka lõpuks edu tõi."

Abitreener Pranas Mickevičiusest
"Ta oli omamoodi lüli klubi juhtkonna ja mängijate vahel. Vinge sell, kes julges erinevaid asju teha ja kellele võis ka kõik südamelt ära rääkida. Ta oli meil ühtlasi ju jõusaali treener - tegime seal temaga kõvasti tööd."

Mänedžer Riho Soonikust
"(Muigab.) Soonik oskas asju ajada... Ta oli ilmselt sel ajal üks paremaid mänedžere, kui mitte parim!"

Iseendast ehk Aivar Kuusmaast
"Olin loll, et noorena individuaalselt enda kallal vaeva ei näinud, kõik tundus liiga lihtne ja ilus... Krõks käis läbi alles Kreekas mängides, kus sain aru, et nii pidanuks kogu aeg tööd tegema. Aga sealt naastes oli juba hilja end täielikult muuta, ka erinevad vigastused hakkasid kimbutama. Olen mõelnud, et kui mul olnuks noorena keegi mentori-sarnane kõrval, siis ehk poleks ma nii palju aega lolluste tegemisele kulutanud."

Kokkuvõtteks

"Sedasi tagantjärgi mõtiskledes tuleb tõdeda, et selles meeskonnas oli kõik kuidagi väga hästi paigas! Ja seda igas mõttes. Hea keemia, üks liidu paremaid tsentreid, liidu koondise mängujuht, tagamängijad, kes hästi visata mõistsid, andekad noored ja Metstaki-sugune kuju. Polnud justkui ühtegi lüli, kes seganuks seda kooslust."

Suur korvpalliõhtu, kus kohtuvad toonane Tallinna Kalev ja Kaunase Žalgiris, toimub 2. juunil kell 18.00 Saku Suurhallis. Osa ürituse tulust läheb Eesti noorte korvpalli toetuseks.

Osta pilet Piletilevist!