KALEV 25: Kuidas meenutavad Kalevi 1991. aasta tiitlivõitu noorema generatsiooni treenerid?
25 aastat tagasi, mil Jaak Salumets tüüris Tallinna Kalevi Nõukogude liidu korvpallimeistriks, olid mitmed tänased Eesti meistriliiga meeskondade treenerid alles poisikesed. Uurisime, mida nemad tiitlivõidust mäletavad.
Alar Varrak (BC Kalev/Cramo peatreener, toona 9-aastane):
"Ausalt öeldes ma kardan, et ma ei vaadanudki otsustavat finaalmängu. Jõgeva poisina käisin sel ajal hokitrennis... Ja jalkas käisin ka. Korvpalli hakkasin mängima ja jälgima alles hiljem."
"Ilmselt olid mu suuremad iidolid sellest meeskonnast ikka Sokud, Kuusmaad ja Pehkad. (Naerab.) Eriti hästi mäletan millegipärast just Soku vuntsi - lõõbin sel teemal temaga siiani. Vaatasin neile alt üles. Ka eesliin oli Kalevis tugev, aga tooni andsid pigem ikkagi just tagamehed. Nad viskasid hästi, murdsid läbi hästi - ühesõnaga domineerisid ja tegid vastaste tagameestega seda, mida ise tahtsid."
"Neid Kalevi mänge on tagantjärgi veidi naljakas vaadata - mäng oli siis ikka hoopis teistsugune. Olen nõus Salumetsaga, kes on öelnud, et Eesti ei suutnud kasutada toonast korvpalli head seisu ära - lõhuti ju näiteks spordikoolide süsteem. Üleüldse oli inimestel palju tegemist, et kuidagi toime tulla, korvpallile polnud aega mõelda."
Indrek Visnapuu (Audentese SG/Noortekoondise peatreener, toona 15-aastane):
"Konkreetselt finaalist mul midagi detailset ei meenu, ilmselt vaatasin mängu televiisorist. Küll aga mäletan, et me käisime mitmel varasemal hooajal Tartu korvpallikooliga - nad tellisid bussid selleks puhuks - liidu meistrivõistluste mänge Tallinnas vaatamas. Siis mängis veel Žalgiris ka, näiteks Saboniselt küsisin autogrammi kord."
"Huvitaval kombel on mul sellest Kalevi tiitlivõidust eriti hästi meeles see, kui selgus, et Kuusmaa saab ikkagi poolfinaalis kaasa lüüa - ta tegi seal mingi imekiire paranemise. Üldine arusaam oli, et kui Kuusmaad pole, siis me finaali ei jõua. Nii et jah, alati, kui Kalevi tiitlivõidust räägitakse, tuleb mul kohe Kuusmaa vigastus ja sellest paranemine meelde."
"Kuusmaa oli toona tõesti neist meestest kõige populaarsem, põhjuseks ilmselt see karismaatilisus ja emotsionaalsus, mis temas oli. Aga võistkonnast teati ikka kõiki mängijad, kõik olid n-ö omad. (Naerab.) Hiljem, kui Kuusmaa vastu õnnestus mängida, tean, et ta kasutas vastaste peal kõiki rohkemal või vähemal määral lubatud võtteid."
Raido Roos (TLÜ/Kalevi abitreener, toona 6-aastane):
"Ma tean, et ma käisin Kalevi mänge kohapeal vaatamas küll, aga finaali jälgisime kodus perega televiisorist. See võit tähendas palju, kuigi ega mängust suurt midagi enam ei mäleta."
"Eks meeste tasemest olen hiljem hakanud aru saama. Näiteks vaadates Soku mänge, muuhulgas Sõuli olümpiafinaali, on näha, mis kvaliteeti mängumehega oli tegu. Ka Kuusmaa oli toona väga kõva sõna - eks see tema emotsionaalsus lööb nüüd vahel treenerinagi välja."
Rait Käbin (TTÜ peatreener, toona 9-aastane):
"Mäletan seda päeva ja mängu väga hästi, kui Kalev meistriks tuli. Vaatasime mängu Pärnus isaga televiisorist. Toonased mängijad olid ikkagi suured staarid minusuguste jaoks. Tean, et lõikasin pärast finaalivõitu kõik lehtedes ilmunud lood välja. (Naerab.) Intervjuud mängijatega olin pähegi õppinud."
"Kuusmaa oli siis justkui ebajumala staatuses - milline poiss ei oleks siis selline nagu tema tahtnud olla! Soku headusest ei saanud ma poisikesena veel aru, alles hiljem mõistsin, mis ta eriliseks tegi. Ja muidugi Metstak ja Jackson olid ka väga erilised kujud."
"Hilisemast ajast mäletan, et kui Kerde kutsus mind BC Tallinna treeningutele, siis esimesel korral tõmbas vibra sisse küll - ikkagi mina, 10. klassi poiss, samas trennis koos mitme suure Kalevi mängijaga. (Muigab.) Hästi on meeles ka see, et Kuusmaa oli küll olnud suur eeskuju, aga tema vastu mängida polnud sugugi tore. Selleks ajaks, kui mina teda katma pidin, oli ta juba kogenud ka ja teadis väga hästi, kuidas noormängijat töödelda. Ütleme nii, et võitjana ei väljunud ma nendest duellidest kordagi."
Heiko Rannula (Pärnu Sadama peatreener, toona 7-aastane):
"Mul on Kalevi võit väga hästi meeles, sest olin alates kuue- või seitsmeaastaselt juba suur korvpallifanatt. Kuna elasin Tartus, vaatasin finaali televiisorist. See oli väga eriline ja oluline tiitel minu jaoks - andis emotsiooni ja sideme korvpalliga. Tol hetkel Eestis justkui teisi spordialasid poleks olnudki."
"(Naerab.) Mul oli väiksena sedasi, et kui käisin isaga korvpallitrennis kaasas, siis sel ajal, kui nemad trenni ära lõpetasid ja pessu läksid, hakkasin mina kui n-ö Kuusmaa saalis mängima. Ega ma ei oskagi öelda, miks just tema kõige rohkem meeldis, ju siis jäi lihtsalt kuidagi külge. Just noorte seas oli ta eriti populaarne."
Suur korvpalliõhtu toimub 2. juunil kell 18.00 Saku Suurhallis. Osa ürituse tulust läheb Eesti noorte korvpalli toetuseks.
