Põhitõed toiduallergiatest

Kõige enam toiduallergiat põhjustavate toiduainete hulka arvatakse maapähkel, nisu, koorikloomad, munavalge, sojauba ja kala, EL-i andmete järgi lastel enim piim ja muna.
Organismi reaktsioon on toiduallergia korral väga individuaalne, enamlevinud sümptomid on iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus, naha punetus ja lööve, ekseem, neelamis- ja/või hingamisraskused (astma), suu limaskesta sügelus ja turse, praeguste teadmiste kohaselt leitakse toiduallergeene atoopilise ekseemi põhjus olevat siiski harva.

Vanusega võib organismi reaktsioon muutuda. Kui väikelapsel ilmnevad nahanähud, võib vanuse kasvades areneda välja hingamisteede allergia, samuti hakkab organism eri toiduainetele erinevalt reageerima: näiteks munale või lehmapiimale nahalööbega, kalale aga astmaatilise reaktsiooniga jne.

Osa toiduallergia ja toidutalumatuse sümptomeid on sarnased, seetõttu võib allergia ekslikult segi minna talumatusega. Meditsiinilaboris saab veeniverest määrata toiduainete vastaseid IgE antikehi, mida allergiku organism hakkab tootma, arvates ekslikult, et tegemist on kahjuliku ainega. Lõpliku diagnoosi toiduallergiale kinnitab allergoloog. Järgnevalt vaatleme põhiliste toiduallergeenide iseärasusi.

Nisuallergia

Nisuallergiat põhjustavad gluteeni rühma kuuluvad gliadiinivalgud, millest allergeenseim on Ω-5-gliadiin. Sarnased valgud sisalduvad ka rukkis ja odras ning vähesel määral kaeras.

Tõelist nisuallergiat esineb üldiselt harva ja kuigi organismis võivad nisu vastased IgE antikehad olemas olla, ei pruugi kaebusi nisuallergiale olla. Tihtipeale on põhjuseks hoopis heintaimede õietolmud, mille suhtes allergilistel inimestel võib tekkida ristreaksioon nisuga. Nisu võib põhjustada ka gluteenitalumatust, mis ei ole allergia ja mille diagnoosimiseks on teised analüüsid (Synlabis on välja töötatud gluteeni- ja laktoositalumatuse pakett).

Nisu on allergeeniks nii lastel kui ka täiskasvanutel ja nisust põhjustatud allergia nähud võivad avalduda kohe pärast nisu söömist (kiiret tüüpi reaktsioon), kuid ka mitu tundi hiljem (hilist tüüpi reaktsioon).

Lastel avaldub tavaliselt kiiret tüüpi nisu allergia, millest nad kasvavad välja kooliminekueaks, täiskasvanutel esineb rohkem hilist tüüpi nisuallergiat, mis väga harvadel juhtudel võib esile kutsuda raske süsteemse reaktsiooni (anafülaktiline šokk). Selle avaldumine sõltub kaasuvatest faktoritest nagu näiteks füüsiline koormus, alkohol ja teatud ravimid (nt aspiriin).

Maapähkliallergia

Maapähkliallergia on väga levinud nii lastel kui ka täiskasvanutel, see on enamasti eluaegne ja võib esimest korda avalduda ükskõik mis vanuses. Kaseõietolmu-allergikutel võib esineda ristreaktsioon maapähkli suhtes, mis ei ole päris maapähkli allergia.

Maapähkel on kaunviljaline ja seetõttu võib öelda, et ta on sugulane oa ja hernega kuid mitte puude otsas kasvavate pähklitega (sarapuupähkel, Kreeka, India ja parapähkel), seetõttu ei ole maapähkliallergik tingimata tundlik teiste pähklite suhtes. Mõnikord võivad need allergiad siiski koos esineda.

Maapähklis on palju allergeenseid valke ja osa neist sarnaneb kase õietolmu valguga. Haigusnähud sõltuvad sellest, millise valgu suhtes maapähkliallergik ülitundlik on. Kas on tegemist kaseõietolmu ristreaktsiooni või päris maapähkliallergiaga? Esimesel juhul on sümptomid kerged, piirdudes suu ja huulte sügelemisega, päris maapähkliallergia sümptomid võivad aga olla kiired ja rasked, mille tagajärjeks on raske süsteemne reaktsioon ehk anafülaktiline šokk. Kõige raskemaid haigusnähte seostatakse maapähkli valguga Ara h2, mistõttu inimestel, kellel on maapähkli vastane IgE organismis olemas, soovitatakse määrata antikehade olemasolu ka selle valgu suhtes.

Sojaoaallergia

Sojauba on botaanilises mõttes sugulane maapähkliga, mistõttu maapähkliallergik võib olla tundlik ka sojale.

Sojaoa valk on väga laialt kasutusel kogu maailma toiduainetetööstuses. Eestis esineb allergiat soja suhtes vähe ja enamasti pigem lapseeas, möödudes koolimineku ajaks. Allergia sojaoa suhtes on aastatega kasvanud tänu Aasia toitude ja soja baasil tehtud tervisetoodete (tofutoodete) ning lehmapiima asendussegude laialdasele tarbimisele. Lehmapiimaallergiaga lapsed võivad olla allergilised ka sojavalkude suhtes.

Varjatult esineb sojavalku näiteks enamiku pagaritoodetes, vorstides, šokolaadis, kiirsuppides, hommikusöögihelvestes jne.

Sojaoas on mitu allergeenset valku ja sümptomite raskus sõltub sellest, millise valgu suhtes ülitundlik ollakse. Taas on võimalus, et kaseõietolmu-allergikutel võib esineda ristreaktsioon sojaoa valgu suhtes, mis tähendab, et sojat süües tunnevad nad kerget suu ja keele sügelust. Seda ei saa nimetada päris sojaallergiaks, mille tagajärjeks võib olla süsteemne reaktsioon.

Kõige raskemaid sümptomeid seostatakse valkudega Gly m5 ja Gly m6 ning inimestel, kellel on sojaoa vastane IgE organismis olemas, soovitatakse määrata antikehade olemasolu ka nende valkude suhtes.

Lehmapiimaallergia

Seda allergiat esineb enamasti alla 2-aastastel lastel (Eestis umbes kahel lapsel 100-st) ja rõõmustav on see, et koolimineku ajaks on enamik (80%) lapsi sellest haigusest välja kasvanud.

Enamlevinud sümptomid lastel on nahaekseem, oksendamine, kõhulahtisus, nõgestõbi, huulte turse. Seedekulgla sümptomid võivad ilmneda äkilise oksendamise ja kõhulahtisusena või hilisema kroonilise kõhulahtisusena. Täiskasvanutel esineb lehmapiimaallergiat väga harva, pigem võib esineda laktoositalumatust.

Piima põhiline allergeenne valk on kaseiin (80% kõigi piimavalkude hulgast). IgE antikehad võivad tekkida erinevate piimavalkude vastu. See, millise valgu suhtes reaktsioon tekib, määrab piimaallergia olemuse ehk selle inimese sümptomite raskuse ning aitab teha otsust, kas piim tuleb üldse menüüst välja jätta või sobib seda tarbida näiteks kuumtöödeldud kuju.

Lehmapiimaallergikul tuleks tähelepanelik olla ka vorstitoodete tarbimisel, keeduvorstid ja viinerid võivad sisaldada piimavalke.

Inimesed, kellel on lehmapiima vastane IgE organismis olemas, võiks lasta määrata antikehade olemasolu ka erinevate piimavalkude suhtes.

Kokkuvõtvalt

Kuigi toiduallergia esinemissagedus on tõusnud, siis Eestis probleem tegelikult suur pole - toiduallergiat esineb lapseeas rohkem, ligi 5% ja täiskasvanutel vaid 2%.

Paljud allergiad võivad elu jooksul ise tekkida ja ka üle minna, seega on oluline teada ja märgata erinevate allergiate sümptomeid ja end kahtluse korral kontrollida (Synlabis maksab toiduallergia pakett 62 eurot, tasulise allergoloogi vastuvõtule on ooteaeg ligi kolm nädalat).

Millised on sümptomid kala, kreveti, muna allergia puhul, loe lugu täismahus mai ajakirjas Sport.

Lisaks on mai ajakirjas Sport teisigi huvitavaid teemasid:
- Grete Treier - tippratturist koduperenaiseks
- Treeni targalt ja tervislikult
- Kõht ja tagumik trimmi!
- Mis on külmateraapia?
- Maijooks meelitab Maid rajale
- Populaarsed maratonijooksud maailmas