KALEV 25: Spordifotograaf Lembit Peegel meenutab suurele triumfile eelnenut ja järgnenut
Legendaarne spordifotograaf Lembit Peegel oli üks vähestest meeskonda mitte kuulunud inimestest, kel õnnestus 1991. aasta Nõukogude liidu meistrivõistlustel näha oma silmaga mõlemat Tallinna Kalevi finaalmängu Leningradi Spartaki vastu.
"See õhtu, kui Kalev meistriks krooniti, oli kahtlemata tore ja meeldejääv, samas minu jaoks selles midagi väga erilist polnud, kuna olin pildistanud kõiki Kalevi selle hooaja kodumänge ning käinud koos Andrus Nilgiga ka Leningradis (praegune Peterburi - toim) esimest finaalmatši vaatamas. Eks esimese mänguga oligi sisuliselt juba selge, et Kalev tuleb meistriks - ju siis olime Spartakist tol hetkel lihtsalt paremad," meenutab Peegel.
"Aga aeg oli küll teine. Inimesed elasid kaasa küll mängudele, aga puudus selline hull fänlus nagu nüüd. Miilitsaid oli otsustaval mängul kordades vähem kui tänapäeval sarnastel üritustel turvamehi on. Inimesed käitusid korralikult ka pärast mängu lõppu, vaid noorsugu läks võitu väljakule tähistama. Ka selle kurikuulsa kristallkarika jooksis minu mäletamist mööda üks pikakasvuline nooruk kogemata katki."
"Eks kõik mängisid Kalevi meeskonnas oma rolli välja, aga George Jackson ja Sergei Babenko andsid meeskonnale minu arust kuidagi eriti palju juurde. Babenkoga sujus koostöö eriti hästi, ilma temata olnuks võita keeruline. Jackson oli omamoodi eriline isiksus igal juhul - ikkagi esimene ja viimane mustanahaline Nõukogude liidu korvpallimeister," muigab Peegel. "Mäletan hästi seda, kui ta paar päeva pärast tiitlivõitu Soome laevale saatsime - see oli südamlik hetk."
Fotograafina õnnestus Peeglil olla sisuliselt kõigi Kalevi üritustel osaline - sealhulgas ka võidupeol, mis möödus tema sõnul Viru Varietees väga rahulikult, ning Arnold Rüütli vastuvõtul.
"Mõned päevad pärast tiitlivõitu kutsus tollane valitsusjuht Rüütel kogu meeskonna Kadriorgu vastuvõtule. Väga kena üritus oli, Rüütel suhtles kogu meeskonna ja taustajõududega vabalt."
Peegli arvates võinuks Eesti koondise põhijõud meistritiitli lainelt ka Barcelona olümpiale tüürida, kui olulisim lüli jäänuks võistkonda.
"Sellest pole palju räägitud, aga esimesena lahkus meeskonnast ju peatreener (Jaak) Salumets. Poleks ta kohe Soome raha järele läinud (Salumets töötas 1991-1993 Lahti klubis), olnuks Eesti koondisel hea võimalus kvalifikatsiooniturniiri kaudu Barcelona olümpiale pääseda. Tema lahkumine jättis siinsele korvpallile tugeva jälje."
