26 päeva jalgpalli EM-ini: kõrgepalgalisele Capellole ust näidanud Venemaa sihib play-offe
Teekond EM-ile:
Venemaa pääses EM-ile G-valikgrupist, kus Austria järel teine koht saavutati ja 10 mänguga 20 punkti koguti (6 võitu, 2 viiki 2 kaotust). Mõlemad kaotused võeti sealjuures vastu just Austria vastu, kes kogu valiktsükliga muljetavaldavad 28 punkti kogus.
Venemaa suutis oma selja taha kolmandale positsioonile jätta 18 punkti kogunud Rootsi, kuid teatavasti pääsesid läbi play-offi finaalturniirile nemadki. Venelaste väravate vahe 10 kohtumise peale oli 21:5, kuid tervenisti 11 väravat neist löödi Liechtensteinile, kes vastavalt 4:0 ja 7:0 alistati.
Samuti sai Venemaa koondis nii-öelda tehnilise 3:0 võidu Montenegro üle. Nimelt viskasid Montenegro fännid juba esimesel minutil venelaste väravavahi Igor Akinfejevi pihta pürotehnikat ja kuigi mäng esialgu jätkus, peeti kohtumine lõplikult kinni 67. minutil, mil Dmitri Kombarovit samuti tribüünilt erinevate esemetega sihtima hakati. See tekitas mängijate vahel korraliku rüseluse ja kohtunikud otsustasid kohtumise 0:0 seisult lõpetada. Nagu öeldud, määras UEFA hiljem Venemaale 3:0 võidu. Montenegrot ootas ees rahatrahv ja tühjade tribüünide ees mängimine.
Leonid Slutsky - 45-aastane Slutsky määrati ametisse mullu suvel, pärast seda kui venelased olid ust näidanud enimteenivale rahvuskoondise peatreenerile Fabio Capellole. Ja Slutsky võttis asjad üle võimsalt - ta võitis kõik neli viimast valikmängu, tõstes Venemaa ka valikgrupis teisele kohale ja otselennule Prantsusmaale.
Slutsky ja tema meeste hoog jätkus ka pärast valiktsüklit, kui novembris alistati koduplatsil 1:0 Portugal. Veel väärib märkimist harvanähtav kombinatsioon, kus Slutsky Venemaa koondise kõrvalt ka klubitasandil Moskva CSKA-d juhendab. CSKA juures on Slutsky tegutsenud juba 2009. aastast ja järjekordset tiitlit jahitakse ka tänavu, kui kaks vooru enne hooaja lõppu liidrikohal asutakse.
Kuigi Capello asetäitjana ametisse määratud Slutsky leping koondise eesotsas lõpeb suvise EM-iga, ei saa välistada, et vägev saavutus finaalturniiril sunniks kohalikku vutiliitu meest ka jäädavalt rahvustiimi ette meelitama. Raha siinkohal kindlasti probleemiks olla ei tohiks.
Võtmemängija:
Artjom Dzyuba - Peterburi Zeniidi ründaja oli valiktsüklis pidurdamatus väravahoos, saades Venemaa parimana kirja 8 tabamust. Selle näitajaga jagas ta terve Euroopa peale 3.-4. kohta ei kellegi muu kui Zlatan Ibrahimoviciga. Ettepoole jäid vaid Robert Lewandowski (10 väravat) ja Thomas Müller (9 väravat).
27-aastane Dzyuba on koondises kirja saanud küll vaid 16 mängu, aga EM-hooajal on tema vorm sedavõrd hea, et tipuründes paistab tema roll ja positsioon olevat väga kindel. Kui 2014. aasta MM-i eel heideti Dzyubale ette tema ehk pisut liiga boheemlikku suhtumist, siis ajakirjanikele tema stiil meeldib ja kodumaa meediale on ta pakkunud nii mõnegi värvika tsitaadi.
Et Dzyubal tõesti silma peal tasub hoida, olgu välja toodud veel ka järgnevad numbrid - Venemaa kõrgliigas on ta tänavu Zeniidi särgis löönud 14 väravat, Meistrite liiga alagrupiturniiril sahistas ta aga võrku kuuel puhul. Seeläbi oli ta kõikide alagruppide peale paremuselt kolmas väravakütt, teda edestasid vaid Cristiano Ronaldo (11 tabamust) ja Robert Lewandowski (7 tabamust).
Oleg Shatov - 1990. aastal sündinud Shatovit võib pidada Venemaa noorema generatsiooni produktiks, kes tänavusel suvel juba piisavalt küpseks mängijaks kujunenud on, et ka finaalturniiril põhiraskust kanda.
2013. aastast Peterburi Zeniiti esindanud Shatov ei kuulu 173 sentimeetri juures küll pikemate mängijate sekka, kuid selle teeb vasakäär kuhjaga tasa oma kiirusega. Äärelt läbimurretega suudab ta võimalusi tekitada nii endale kui tiimikaaslastele ja Shatovi - Dzyuba - Hulki koostöös said Zeniidi fännid tänavu näha arvukalt tabamusi. Venemaa poolehoidjatel jääb üle vaid loota, et see keemia kandub üle ka rahvuskoondise mängudesse.
Shatovi puhul väärib kiitust ka mehe tehnika ja sööduoskus, lisaks saab ta edukalt hakkama ründava poolkaitsja positsioonil. Just mehe mitmekülgsus ja klubist kaasatulev koostöövõime mitmete koondisekaaslastega ongi põhjused, miks Shatovil suvel silma peal tuleks hoida ja miks ta suure tõenäosusega ka venelaste algkoosseisu kuulub.
Varasemad saavutused EM-il:
Pärast Nõukogude Liidu langemist on Venemaa koondise suurim saavutus 2008. aasta finaalturniiril poolfinaali jõudmine. Nii 1996., 2004. kui 2012. aastal on piirdutud alagrupiturniiriga. 2000. aasta EM-ile venelased aga ei pääsenud.
Mälestusvääsel 2008. aasta EM-il pääses Venemaa veerandinaali D-alagrupist, kus alistati Rootsi ja Kreeka, alla jäädi vaid Hispaaniale. Veerandfinaalis alistati lisaajal 3:1 seni suurepärast minekut näidanud Holland, poolfinaalis kohtuti aga taas Hispaaniaga, kellele 0:3 alla jäädi.
Koht FIFA edetabelis: 27.
Mängud Eestiga:
Eesti ja Venemaa on omavahel kohtunud viiel puhul. Neist neli korda kohtuti suurturniiri kvalifikatsioonis, 2002. aasta märtsis aga sõpruskohtumise raames. Meie vutisõpradele ongi ilmselt mälestusväärseim 2002. aasta sõprusmäng, mille meie mehed Lillekülas tänu Andres Operi väravatele 2:1 võitsid.
Valikturniiridel on venelased meist aga edukamad olnud - 2008. aasta EM-valikgrupis alistati eestlased kahel korral 2:0, 2006. aasta MM-kvalifikatsioonis olid venelased kodus 4:0 võidu võtnud, kuid A. Le Coq Arenal võitles Eesti koondis tänu Sergei Terehhovi väravale välja 1:1 viigi. Venemaa kogus seeläbi alagrupis 23 punkti ning jäi väravate vahega Slovakkia järel play-off kohast ilma.