MMA Blogi: Kas ma olen liiga vana?
(NB! Siin räägime tippspordist, mitte harrastus-tervisespordist, mida võiks teha läbi kogu elu).
Eelmise blogipostituse („Kõik või mitte midagi!") tagasisidena sain mitmeid intrigeerivaid küsimusi, mis andsid indu vanuse teemat natuke põhjalikumalt lahata.
Huviline (04.05.2016 10:49)
Viidati su kõrgele vanusele. Vaatasin huvi pärast UFC ladvikut. Kergemas kaalus domineerisid nooremad mehed (kuni30a.) ja kõrgemas kaalus vanemad. Neist vanim 38 aastat. Kas sellel on mingi seos? Ja mis on sinu arvamus, kaua kannataks tippspordis veel olla (eeldusel, et järgmise fighti võidad)?
Sellele küsimusele paremini vastamiseks panin faktid paberile - puust ja punasega. Ehk siis täpsemalt öeldes Excelisse kollasega. Järgnev tabel näitab maailma vabavõitlustippude vanuselist läbilõiget - UFC iga kaalukategooria 16 parimat (allikas: http://www.ufc.com/rankings, 9. mai 2016). Kokku on UFC palgal 601 võitlejat (allikas: http://www.ufc.com/fighter/Weight_Class, 9. mai 2016).
Tabeli ridades jooksevad võitlejate vanused vastavalt nende kohale edetabelis ning tulpades kaalukategooriad. Tabeli all tegin natuke statistilisi kokkuvõtteid: miinimum ja maksimum näitavad vastavalt iga kaalukategooria noorima ja vanima võitleja vanust; keskmine näitab keskmist vanust; ning sinna juurde ka standardhälve, mis näitab vanuste erinevusi keskmisest (mida väiksem on standardhälve, seda lähemale keskmisele on kõik vanused koondunud ja vastupidi). Parema ülevaate huvides võtsin kokku ka minust nooremate, minuvanuste ja minust vanemate võitlejate arvu, kellest viimased tõin tabelis välja kollase taustaga. Kuna mulle meeldivad numbrid ja ma mõtlen Exceli tabelites, panin juurde ka protsentarvutuse selle kohta, kui palju on iga kaalu 16 mehe-naise hulgas minust vanemaid. (Keskendusin siin ainult endast vanematele ning endavanused jätsin meelega matemaatikast kõrvale, sest täna ma veel ju UFC-s ei ole). Näitamaks, kui väikese valimi pealt see statistika on tehtud, ning ka seda, kui erinev on kaaluklassiti UFC palgal olevate võitlejate arv, panin kõige lõppu UFC palgal olevate võitlejate koguarvu. Minu kaalukategooria andmed (-70,3 kg) on kõige rammusama joonega kasti sees.
Kohe alustuseks näeme, et Huvilisel oli õigus - väiksemates kaaludes on võim nooremate käes, samal ajal kui suuremates kaaludes domineerivad vanemad härrased. Helistasin Kristjan Pressile ja uurisin, miks nii on. Mäletan, et ta on selle enda jaoks lahti seletanud ning kuna tema seletus kõlas usutavalt, siis jagan seda ka teiega :) Võtmeteguriteks on siin kiirus ja tehniline arsenal. Mida kaal allapoole, seda suurem osakaal füüsilise võimekuse arsenalist on kiirusel. Kiiruslikud võimed saavutavad aga oma maksimumi mõnevõrra nooremas eas. Suurema kaalu mehi kiiruslike võimete langus seega nii tugevalt ei mõjuta. Teine muutuja on tehniline arsenal ja nõudmised füüsisele selle sooritamisel - kuna suuremates kaaludes on võtete virvarr väiksem ning seega ka spordiala komplekssus mõnevõrra väiksem, suudetakse tipus olla selle võrra kauem.
Teine pool sellest küsimusest nõuab aga natuke pikemat arutelu. Muidugi, sissejuhatuses ütlesin mugavalt „35", aga see oli tunnetuslik number - taevasina ja juuksekasvu pealt ennustatud :)
Vastates aga pealkirjas esitatud küsimusele - noorim võitleja ülal välja toodud tabelis on 22-aastane, vanim 45-aastane ning tabeli keskmine vanus on 31 eluaastat (standardhälve 4,4) - selle järgi ma võitlemiseks ilmselgelt veel liiga vana ei ole :)
Kysija (06.05.2016 09:36)
Kui nüüd hindad ennast kõrvalt, siis kuidas on su areng vahepeal olnud. Suutsid võita tugevat taanlast Madsi, käisid Iirimaal Conor McGregori klubis treenimas. Samas olid ka vigastused. Mis osas leiad, et sul on toimunud suurim areng vahepeal, kui võtta võrdluseks aasta tagune vorm ja tehnika? Ütled et see tulevane matsh võib olla su viimane matsh, kui ei võida, siis pakid asjad kokku. Kas see tähendab, et oled enda hinnangul oma tipu saavutanud ja edasine areng oleks juba nii vaevaline, et sellega poleks mõtet vaeva näha?
Võin julgelt öelda, et areng on olnud selle aasta jooksul väga hea - nii füüsise kui ka tehnilise soorituse osas. Füüsiliselt olen kogunud kiirust ja plahvatust ning selle juures on suurenenud lõtvus ja liikuvus. Tehniliselt olen teinud suure sammu edasi löömises ning samal ajal hakanud maadlusaladel paremini tervikut mõistma. Kuigi natuke on tulnud psühholoogilises osas harjuda ka ealiste iseärasustega, siis kogusummas see minult midagi vähemaks võtnud ei ole. Ja tõsi, vigastusi on olnud, aga neid ma siin hetkel pikemalt lahkama ei hakkaks - nende hulgas ei ole midagi, mis mind täna-homme kohe rajalt maha hakkaks võtma.
Küsimuse teine pool nõuab aga natuke suurema pildi joonistamist ning siin saab täpsema vastuse ka Huviline. Etteruttavalt ütlen, et ei - kindlasti ei ole ma oma tippu veel saavutanud ning see, millise arengu suudaksin teha soodsate olude korral järgneva paari aasta jooksul, oleks silmnähtav.
Profisport võitlusspordis
Panen siia (suvalises järjekorras) kirja mõned muutujad, millega oma karjääri planeerides (nii palju kui seda üldse on võimalik planeerida) peab arvestama.
- Eesmärk
- Sportlik tase ja füüsiline võimekus
- Profirekord (võidud vs kaotused vs viigid)
- Järjestikuste võitude arv (alates eelmisest kaotusest, kui on)
- Kuidas on võidud tulnud (nokaudid / alistused vs kohtunike otsused)
- Konkurents oma kaalukategoorias (sh oma lähiregioonis)
- Tervis ja vanus
- Kehakaal ja kaalulangetus
- Eelarve (sportlaskarjäär vs elu pärast sportlaskarjääri lõppu)
- Elukorraldus (üksik hunt vs pereinimene)
- Management
- Treeningkeskkond, treeningpartnerid, treenerid
- Turuväärtus (lisaks eelnevale: millise fännibaasi suudad endaga kaasa tuua ja mitmele inimesele liiga läbi sinu oma tooteid ja teenuseid müüa suudab)
- Turuolukord (lisaks eelnevale: millisel „geograafilisel" stardipositsioonil asud)
- Seesmine motivatsioon
- Millal pääsed võistlema tippkonkurentsis (kogu aur läheb tippkonkurentsi jõudmisele vs kogu aur läheb tippkonkurentsis tegude tegemisele)
Nagu ütlesin, ei ole see nimekiri lõplik. Oma karjääri planeerides pean arvestama kõige selle koosmõjuga. Kõige olulisem on püsida võidulainel ning täpselt sama oluline on võtta võite meeldejäävalt. Kui Põhjamaad on UFC-s juba korralikult kanda kinnitanud, siis üle lahe pole UFC veel jõudnud - siinne turg on paratamatult väiksem ning ka skeene ise pole veel nii hästi välja kujunenud kui Põhjamaades. Muidugi - UFC-sse pääseb aeg-ajalt ka mehi-naisi üsna kesiste rekordite ja ilma võiduseeriateta, aga see on oluliselt suurem õnnemäng, mis eeldab õigel ajal õiges kohas olemist ning väga paljude tegurite kokkulangemist. Selle peale siinpool lahte mehed lootma jääda ei tohiks. Minu puhul pole muidugi ka vanus päris selline, et üldse istuda ja millegi peale loota võiks - kõik, mis tuleb, peab ise välja võitlema. Minu kaalukategooria on UFC kõige suurema konkurentsiga kaal - ääreni võitlejaid täis. Kui peaksin täna kaotuse saama, võtab uue esindusliku võidurea üles ehitamine aega ca 2 hooaega (2-4 matši aastas). Pannes sinna kõrvale oma vanuse, võimalikud vigastused ja muud ülal loetletud tegurid, saangi kokku tulemuse, mille pealt ütlen, et saabuv matš on minu jaoks „kõik või mitte midagi!" :)
Hoopis teisest teemast - hapnikutarbimine
Eelmises blogipostituses kajastatud koormustesti teema tõmbas käima ka pisikese arutelu Raskesport.ee foorumis - mida täpsemalt näitab maksimaalne hapnikutarbimine ning kui oluline või ebaoluline on see võitlusspordi kontekstis. Kahjuks mul sellesse vestlusesse midagi oluliselt rohkemat panustada ei ole, kui seal juba välja toodud :) Nii nagu mina olen võitlusspordi kontekstis selle numbri olemusest aru saanud, saab meie puhul öelda vaid, kui too number on kahtlaselt väike. See viitab nõrgale aeroobsele baasile (töövõimele) ning peaks seega üsna selgelt väljenduma ka võitlustreeningutel. Igal muul juhul on see number „võitlussportlase jaoks täiesti okei". Leidsin selle teema kohta ka ühe arutleva kirjatüki Fitness.ee artiklite hulgast, kus Janar Rückenberg on koos omapoolsete kommentaaridega ühe artiklit tõlkinud (september 2009). Lisaks leiab maksimaalse hapnikutarbimise kohta ka palju lugemist veebiavarustest, aga selleks peab olema omajagu kannatust, ports eelteadmisi füsioloogiast & anatoomiast & loogikast ning kasuks tuleb ka isiklik sportimise kogemus.
