Alges Maasikmets: pea ees tundmatus kohas pole mõtet vette hüpata

Rattur Alges Maasikmets valmistub 7. mail peetavaks Whispbar 16. Mulgi rattamaratoniks rutiinivabalt. Treeningkilomeetrite üle ei pea ta arvestust enam ammu, kuid rohkelt väljakutseid pakkuvast seiklusest Viljandimaa ilusaimal rattarajal soovib ta ka tänavu kindlasti osa saada.

Kuigi Maasikmetsal on Mulgi rattamaratonilt ette näidata neli võitu, siis käesoleval hooajal plaanib sportlane sõitu pigem nautima minna. “Mulkide tehtud rada on alati huvitav ning mullu sisse viidud muudatused on samuti seda vaid positiivses suunas kujundanud. Pean silmas stardi ja finiši linna sisse toomist, mis on haaravam nii pealtvaatajatele kui sõitjatele. See on kindlasti üks kihvtimaid trasse nii reljeefi, looduse kui raja üleüldise olemuse poolest,” ütles Maasikmets ja lisas, et ootab sõitu huviga, et ka iseenda sportliku vormi hetkeseis fikseerida.

Rattamaratonile esimest korda minejatele soovitas ta erinevate takistuste läbimisel ettevaatlik olla. “Kui ei tea, mis sind täpselt ees ootab, siis pea ees tundmatus kohas pole mõtet vette hüpata. Vaata, mida teised ees teevad ja katsu olukorda selle pealt hinnata. Päris hooga pole mõtet alati nii-öelda peale lennata. Lisaks on alati abiks mõistliku tempo valimine, sest kui see käib üle jõu, ei tule päev väga meeldiv. Samas, kui sa vähegi rattaga sõitmas käid, käike oskad vahetada ning sporti suudad teha, on maraton jõukohane küll,” soovitas ta kahtlejatel väljakutse vastu võtta.

Kuigi rattakilomeetreid kogub Maasikmets nii maanteel kui maastikul, siis võistluste vahel valides eelistab ta viimast. “Maastikusõidud pakuvad rohkem vaheldust ja kui konkreetsemaks minna, siis praeguse ilmaga on metsas oluliselt soojem sõita. Eks mõlema variandi puhul on omad plussid ja miinused ning inimesed on erinevad.”

Whispbar 16. Mulgi Rattamaratoni korraldaja Kristjan Kivistiku sõnul saab trassiga tutvust teha juba 30. aprillil avatud raja sõidul koos matkajuhiga või individuaalselt. “Nagu Alges mainis, siis start ja finiš on meil kesklinnas. Trass kulgeb mööda munakividega sillutatud kitsaid tänavaid ning pakub päris palju vaatamisväärsusi. Kirsiks tordil oleme kõige lõppu ühe mõnusa tõusu sisse pannud, mis võistlejatest veel viimase välja võtab,” ütles Kivistik.

Kokku on 50 km distantsil kümme kilomeetrit singleid, mis kulgevad suures osas metsarajal. “Ratturite keeles on singel selline lõik, kuhu mahub korraga sõitma vaid üks sportlane. Kruusateid pakume umbes 8 km jagu ning tõusumeetreid arvutasin trassi peale kokku 650. Tehnilisemad kohad on kindlasti üks veetakistus läbi 2 m laiuse oja, kus on üsna sügav vesi ning Põrguoru laskumine. See on vihma korral väga libe. Lisaks kulgeb raja üks osa mööda vana jõe põhja, mille pinnas on kohati soine ja vesine,” lisas ta.

Kivistiku sõnul on tänavu viimane võimalus rada sellisel kujul läbida, sest järgmiseks aastaks plaanitavad muudatused on suurejoonelised. “Võin öelda, et hetkeseisuga saab trass umbes 80 protsendi ulatuses harjumuspärasest oluliselt erinev olema, seega soovitan võimalust kasutada ning end registreerida.”