ANALÜÜS: 7 asja, mida koduse jalgpalli meistriliiga avaring meile näitas
1. Andrei Sidorenkovi surmavad nurgalöögid kergitasid Kalju esimeseks
9 vooru järel leiame tabeli esikohalt Nõmme Kalju, kelle edus ei saa kuidagi alahinnata nurgalöökide panust. Nimelt on Sergei Frantsevi hoolealused kornerite lihvimisele sel hooajal eriliselt suurt tähelepanu pööranud ja see kajastub faktis, et koguni 10 kaljukate väravat on tänavu tulnud just nurgalöögi olukordadest.
Kuigi kiitust väärib kogu Kalju väravaesine liikumine standardolukordade ajal, ei saa kuidagi palli võrku suruda ilma suurepärase tsenderduseta ja siin on ülimalt olulist rolli mänginud talvel klubiga liitunud Andrei Sidorenkov, kelle vasaku jalaga alla kerivad pallid oma terava trajektoori poolest kaitsmiseks eriti ebameeldivad on.
Kui vasakkaitsja Sidorenkov on nurgalöökide puhul sööduandja rollis, siis kiitust tuleb avaldada ka kogu ülejäänud kaitseliinile - Karl Möölile, Maximiliano Uggele ja Jorge Rodriguesele. Nimelt on kümnest nurgalöögi väravast seitse kirjutatud just eelmainitud kolmiku nimele - itaallane Ugge ja portugallane Rodrigues valitsevad "teist korrust", paremkaitsja Mööli roll on seista väravavahi ees ning sealt on ta sisse susanud juba 3 palli.
Kalju nurgalöökide kõrval väärivad kahtlemata kiitust ka Ats Purje ja Tarmo Neemelo. Kui hooaja algul oli Nõmme meeskonna ründetegevus ehk pisut ideetu ja vähekonkreetne, siis kahe eelmainitud ründaja vigastusest paranemine on Kalju ründetegevusele taas uue hingamise andnud ning seda tõestab ilmekalt fakt, et nõmmekad on viimase 3 mänguga löönud 10 väravat. Seda on näiteks sama palju, kui Levadia terve senise hooajaga suutnud on.
2. Levadia väravaesine passiivsus - kas Ratnikov tuleks paigutada kõrgemale?
Kalju väravahoo juurest jõuamegi nende lähikonkurendi Levadia passiivsuse juurde. Nimelt on 2013. ja 2014. aasta meister ning mullune hõbedatiim tänavu 9 vooruga vaid 10 väravat löönud. Kogu liiga peale on see paremuselt alles kaheksas (!) näitaja. Nagu öeldud, on neist kaks korda rohkem väravaid löönud nii Kalju kui teisel kohal paiknev Infonet.
Kuigi 3-punktiline vahe Kaljuga iseenesest üleliia murettekitav pole, tuleb Sergei Ratnikovil kõrgete kohtade püüdmiseks analüüsida ründetegevuse passiivsust. Kui kaitsefaasis saavad rohesärgid enamasti kenasti hakkama - seal on nad liiga parimatena sisse lasknud vaid kolm palli - siis algavad probleemid just ründekolmandikul, kus võimalusi minimaalselt tekitatud on.
Kuigi põneva taustaga välismaalasi (Moskva CSKA-st läbi käinud Jevgeni Kobzar, Moskva Lokomotiivist laenul olev Anton Mirantšuk ning 2011. aastal väidetavalt Chelsea ja Tottenhami huviorbiidil olnud Alan Gatagov - toim.) on toodud piisavalt, siis ükski eelmainitud kolmest venelasest siinmail veel soovitud minekut näidanud pole. 20-aastane Mirantšuk viimases kohtumises Tammekaga oma tehnikapagasit küll pisut näitas, aga üldiselt on noormehe vorm veel kaugel ideaalsest ja seni meenutab tema Premium liiga karjääri enim hoopis punane kaart Rakvere Tarva vastu.
Enamasti vasakul äärel kasutatud Kobzar jäi reede õhtul viienda Euroopa Liidu välise mängijana Levadia koosseisust üldse välja ning kunagise Venemaa U-21 koondislase Gatagovi efektist pole siinsed vutifännid samuti veel aimdust saanud. Arvestades, et Gatagov Tammeka vastu endale ka viga tegi, tasuks peatreener Ratnikovil ehk vaadata taktikaliste vangerduste poole?
On selge, et ükski eelmainitud leegionärist Rimo Hundi all ründava poolkaitsjana tegutsemise potentsiaali seni näidanud ei ole ja seda tõestab ka asjaolu, et kõik mängud algusest lõpuni kaasa teinud Levadia tipuründaja tänavu veel ühtegi väravat löönud pole. Kes aga meeskonnale ja Hundile võimalusi tekitama võiks hakata? Ehk tasuks Ratnikovil vaadata kõige lähemale ehk oma poja Daniil Ratnikovi poole?
Seni on 28-aastast Ratnikovi kasutatud peamiselt keskväljal, kuid seal tema peamine trump ehk ründeloovus üleliia maksvusele ei pääse. Oli ju tunamulluse hooaja esimesel poolel Ratnikov liiga üks efektiivseimaid mängijaid just Sillamäe Kalevi "number 10-na" tegutsedes. Kes võiks aga sisse võtta Ratnikovist tühjaks jääva koha keskväljal? Miks mitte Andreas Raudsepp, kes ju veel märtsi lõpus A-koondise algkoosseisu kuulus, kuid seejärel Levadia pingile taandunud on.
3. Tammeka on meeskonnavaimu toel hammustamisvõimeline
Esimese ringi suurim üllatus pärineb aga kahtlemata Emajõe kaldalt, kus veel novembris üleminekumänge pidanud Tartu Tammeka mitmeid suuri näpistas ja 9 vooru järel isegi valitsevat meistrit FC Florat edestab.
Kui mullu kogus Tammeka terve hooajaga 25 silma, siis tänavu on neil juba aprilli lõpuks kirjas 15 punkti, misläbi tabelis ka kõrget neljandat kohta hoitakse. Millest siis säärane tõus? On ju nende koosseis kahe hooaja vahel püsinud sisuliselt muutumatuna - lahkusid isegi kaks põhimeest Martin Hurt ja Siim Tenno.
Üheks oluliseks aspektiks on kahtlemata Annelinna kunstmurustaadioni renoveerimine, misläbi taaralinlased üle pika aja taas korraliku talvise ettevalmistuse teha said. Teiseks noor ja teotahteline koosseis, kes juba mitmeid hooaegu kokkumängu lihvida on saanud ning nüüd selle esimesi vilju nopib. Ja kolmandaks ei saa kindlasti alahinnata ka tartlaste meeletult suurt tõestamissoovi ja meeskonna ühtekuuluvustunnet, mis iga järgneva üllatustulemusega aina kasvab.
Tammeka seniseid esitusi kiitis pärast reedest 1:1 viiki ka Levadia loots Sergei Ratnikov: "Nad mängivad lihtsat jalgpalli, aga kuradi organiseeritult. Teavad mida nad teevad ja iseloomu on ka meeskonnal. Tammeka kasutab pidevalt oma kasvandikke ja patriotism on neil olemas. Nad on kannatlik meeskond, istuvad kaitses, ootavad oma momendid ära ja kasutavad need ära."
Arvestades, et tabeli kaks viimast Pärnu ja Rakvere on tänavu ülejäänud ansamblist selgelt maha jäämas, siis kas võib pisut liialdades öelda, et Tammeka on oma miinimumeesmärgi ehk püsimajäämise juba kindlustanud?
Tammeka loots Indrek Koser igatahes veel pilvedesse tõusta ei soovinud: "15 punkti on väga tugev avaldus meie poolt. Näitasime, et me ei ole nii-öelda ühe mängu tiim ja proovime ka ülejäänud hooaeg tõestada, et esimesed 9 mängu polnud juhus. Süües kasvab muidugi isu ja fakt on see, et 15 punktiga mängid veel üleminekumänge. Kui oleks 35 punkti käes, siis ei pea enam rääkima püsimajäämisest. Hetkel on kõige tähtsam igale mängule keskenduda ja võitma minna. Ärme räägi püsimajäämisest, kui me oleme neljandad. Räägime parem, kuidas saada kolmandaks ja sealt edasi!"
4. Flora otsib väravakütti
Levadiaga pisut sarnase probleemi ehk väravaesise otsustamatuse ees seisab ka valitsev meister Flora. Kuigi 14 löödud väravat tundub esmapilgult täiesti viisakas tulemus, siis torkab pisut süvenedes silma, et koguni 12 (!) neist tuli tabeli kolme viimase ehk Narva Transi, Pärnu Linnameeskonna ja Rakvere Tarva vastu.
See tähendab, et pingelistes mängudes jäädi värava löömisega selgelt hätta. Ilmekaks näiteks 0:0 viigid Levadia, Tammeka ning Sillamäega, kus palli küll vallati ja võimalusi tekitati, kuid lõpuks jäi puudu sellest mehest, kes mängu enda peale võtaks ja palli jõuga väravasse kõmmutaks.
Tõsi, Flora üheks suunaks ongi meeskonnamäng, kus väravalööjad tihti kogu tiimi peale ära jaotuvad, kuid tiitliheitluses vajataks hädasti ikkagi ründajat, kes hooajaga 20+ väravat ära lööb. Mullu küll ilma ühe kindla väravamasinata hakkama saadi - ainus mees, kes lõi üle 10 värava oli Rauno Sappinen (16 tabamust), kuid tänavu on vigastusest terve Albert Prosa ning meeskonda on naasnud Hannes Anier ja kasvõi nende kahe mehe pealt võiks Flora väravad sündima hakata küll.
Prosa on seni maha saanud kahe tabamusega, Anier on aga kõrgliigas piirdunud 13 mänguminutiga. Kahtlemata on Norbert Hurdale heaks märgiks see, et viimases võidumängus leidis taas väravasoone üles Rauno Sappinen, kes Pärnut kahe tabamusega kostitas. Tema aga puhas ründaja pole ja kahtlemata vajaks 20-aastane mängumees skooritegemisel abi ka kõrvalt.
5. Paide nelja sekka ei mahu
Hooaja eel tuli ootamatult bravuurikate plaanidega välja mullu 33 silmaga 7. kohal lõpetanud Paide Linnameeskond, kes vihjas märtsi alguses, et tänavu loodetakse lahing anda ka esineliku kohtadele.
"Kindlasti soovime tänavu esinelikule lahingut anda. Narvat oleme juba varem edestanud ja ka viiendale kohale jõudnud. Ma ei näe, miks nüüd mitte veelgi kõrgemale püüelda. Jah, Ida-Virumaa klubid on profimeeskonnad ja meil on palgalised mängijad ainult Kert Kütt ja Jasper Uwaegbulam. Aga suhtumine ja treeningud on meil professionaalsed, samuti on Narval ja Sillamäel mitmeid olulisi lahkujaid," sõnas Paide peatreener Meelis Rooba hooaja avamisel. Paraku algas hooaeg Paidele kolme kuiva kaotusega...
Seejärel on end küll paremini käima saadud ja seda tõestas ka 8. vooru mäng Floraga, kus üle tunni aja vähemuses mängides 1:1 viik välja võideldi. Paraku oli ilmekas ka eilne kohtumine Nõmme Kaljuga, kus avapoolajal küll kena mängu näidati, aga pärast Kalju leegionäri Damiano Quintieri punast kaarti peata olekusse jäädi.
Oli ju Paidel võimalus Kalju vastu terve poolaeg 1-mehelises enamuses mängida, aga pigem tekitas ohtu Nõmme tiim, kes Tarmo Neemelo ja Ats Purjega Paidet varvastel hoidis ning lõpuks nurgalöögist ka oma tahtmise sai. Kogu Hiiu mändide all toimunu näitas ka ära, et esineliku ründamisest jääb Paidel puudu stabiilsusest ja pingi pikkusest. Kas nad suudavad sel hooajal Tallinna suurt nelikut üksikutes mängudes hammustada? Jah. Kas nad püsivad nendega konkurentsis ka punktide arvestuses? Ei. Kas Paide võib edestada Tammekat ja Ida-Virumaa tiime? Jah, aga 5. koht paistab olevat ka Meelis Rooba juhendatavate tänavuseks laeks.
6. Ida-Virumaa taas liialt ambitsioonikas
Kuigi Narva Trans ja Sillamäe Kalev on sõnades alati ambitsioonikad, siis on reaalsed liigamängud paraku karmiks mõõdupuuks ja sealt on Ida-Virumaa meeskonnad selgelt lati alt läbi jooksnud.
Kuigi Sillamäel on ette näidata väärt viigid Infoneti ja Floraga, siis on nende selgeks probleemiks stabiilsus, mida ilmestab aprilli algul saadud 0:4 kaotus Tammekale. Et meeskonnas siiski potentsiaali on, näitas karika veerandfinaal Kaljuga, kus tallinlased kuival hoiti ja 1:0 võit võeti. Arvestades, et sadamalinlased kohtuvad poolfinaalis Esiliiga B-s palliva Viimsi JK-ga, ongi nende pilk suuresti suunatud karikasarja, kus finaali võitmisega ka koht eurosarjas tagataks.
Karikasari paistab olevat ka ainus võimalus, kuidas Sillamäe enda hooaja päästa võib, sest avaring kinnitas juba eelnevalt kardetut, et suuresti muutunud koosseis tänavu Tallinna suurtele vastu ei saa. Kui karikavõit ja eurokoht aga saamata jääb, tasub Sillamäel oodata suuremaid kaadrimuudatusi, mille jooksul võib ust näha ka peatreener Deniss Ugarov. Kuluaarides on juba sahistatud ka Narva juhendaja Adiam Kuziajevi võimalikust vallandamisest. Ühesõnaga - tundub ülimalt vähetõenäoline, et ebastabiilsed Narva ja Sillamäe tänavu kõrgemasse mängu sekkuks ja seetõttu võime ilmselt emma-kumma (või isegi mõlema) tiimi pingil hiljemalt sügiseks ka uusi mehi näha.
7. Pärnu ja Rakvere vaeslapse osas
Ühtlasi paistis avaringiga selgeks saavat need kaks meeskonda, kes tänavu liigasse püsimajäämise nimel heitlevad. Kui mullu Esiliigas vaid kolmandiku mängudest võitnud Rakvere Tarva raskuseid võis juba ette näha, siis ootamatult kehv on olnud ka Pärnu Linnameeskonna minek.
Avavoorus võitsid Marko Lelovi juhendatavad 3:0 just Tarvast ning tõusid seeläbi ka liiga liidriks, kuid järgnenud 8 kohtumisega punktilisa tulnud pole ja seetõttu leitaksegi end eelviimaselt 9. kohalt. Kui kodusel kunstmurustaadionil mitmele suurele küll peavalu valmistati, siis punktideks see ei realiseerunud ja kõige murettekitavam suvepealinlaste kehva hoo juures on nende ideetus ründefaasis, kus nüüdseks juba 6 vooru ehk 540 minutit ehk 9 tundi (!) väravata on oldud.
Kogu see seeria on sedavõrd kummastavam, et Pärnu meeskonnas tegutseb tänavu ju 6 poolprofessionaali, mille pealt kahtlemata samm edasi loodeti teha. Meeskonnavaimu ega sära aga kuskilt ei paista ja on kummaline, et meeskond, kuhu kuuluvad kõrgliiga mõistes väga kogenud mehed Rauno Tutk, Karl Palatu, Tanel Melts ja Martin Vunk, avaringis koguni 8 kaotust vastu võttis. Kas tõesti mõeldakse juba peas, et küll me Tarvast edestame ja üleminekumängudega liigasse püsima jääme? Loodetavasti mitte, sest potentsiaali on Pärnul kindlasti enamaks.
