Noore treeneri appihüüd lapsevanematele: näidake, et te hoolite oma võsukeste tervisest

Olen viiekuuse kogemusega 22-aastane noortetreener. Noorusest olenemata tunnen juba praegu enda õlul vajadust öelda välja see, mida ma tänapäeva laste ja noorte kehalisest aktiivsusest ning üldisest tervisest arvan. Olen tänaste teismelistega samast põlvkonnast ja ausalt öeldes samastan end nende rüblikutega suuresti.

Olen põlvkonnast, kes hakkas väljas mängimist virtuaalmaailmaga asendama. Ometigi õnnestus nii minul, kui ka enamus minu eakaaslastel spordipisikusse nakatuda ja lõviosa lapsepõlvest õues veeta, mürgeldades. Mulle tundub, et mida aeg edasi seda vähem juhtub healoomulist nakatumist ja liikumisse satuvad noored ainult koolimajas klassiruumi vahetades ning kehalise kasvatuse tunnis, sest muul ajal sõidutavad neid emmed-issid. Eriti levinud on see probleem linnalaste seas.

Lödipükse ja ludrisid on tänavapildis näha palju, liigagi palju. Sport õpetab lastele varasest east distsipliini ning väärikat käitumist nii teiste, kui enda vastu. Lisaks tekitab vähene liikumine ülekaalulisust ja vähendab immuunsüsteemi võimet haigustega võidelda. Enda grippi jäämise võimalust saab kordades vähendada läbi mõõduka füüsilise aktiivsuse. Olen päris kindel, et mitte ükski lapsevanem ei taha, et tema laps saab peale 200 meetri jooksmist väsimusmurru. Samuti pole atraktiivne tulevik, kus elatakse kaasa oma lapsele telesaates, mille võidab see, kes rohkem kaalu suudab langetada. Midagi on valesti ka juhul, kui koolis esimeselt korruselt neljandale kõndides hing kinni jääb.

Loodan, et lapsevanematena saadakse aru, kui oluline on, eriti lastele, liikumine. Vanuses 6-16 toimub lapse organismi täielik kohastumine liikumisega. Välja areneb koordinatsioon ning jõud. Selles eas saab lödipüksist veel terve ja sirge seljaga inimese kasvatada. Hiljem midagi parandada on ääretult keeruline. Inimene on sõna otseses mõttes loodud hüppama ja jooksma. Eriti noores eas, kui inimene pole lõplikult välja arenenud ning tema füüsiline saatus on otseselt tema enda teha. Liigutamine ja sport on ilma liialdamata terveks eluks hädavajalik.

Lapsevanemad peaksidki enda lastele spordi ja liigutamise suunda rohkem tutvustama ja näitama neile seda võimalikult lahedana, sest seda see tegelikult ka on. Välja uurima, milline treening lapsele kõige rohkem huvi pakub ning neid selles suunas juhtima ja võimalikult palju toetama. Ühegi lapsevanema või treeneri peamine prioriteet ei tohiks olla lapsest tippsportlase kasvatamine, kuivõrd lihtsalt teha kõik endast olenev, et nooremale generatsioonile õues liikumine nauditavaks ja rõõmupakkuvaks tegevuseks muutuks.

Juhul, kui te ise just suuremaks sportlikuks eeskujuks oma võsukestele pole, proovige otsida neile sobivad eeskujud. Kas siis näiteks peretuttavate, spordistaaride, treenerite ning kasvõi trennikaaslaste näol. Nüüdisaja lapsevanemad peavad enda noorusajaga võrreldes märksa rohkem oma lastele õiget teed näitama.

Lapsed trenni ja tervis korda!