Kas harrastussportlase ülekoormus on maksaanalüüsiga tuvastatav?

Kevade algusega kaasneb kõrgendatud tähelepanu ja positiivne meelestatus, mõnel isegi pingestatus liikumise, spordi ning eesoleva võistlushooaja suhtes. Eesti Orienteerumiskoondise liige Kenny Kivikas tegi põhjaliku tervisekontrolli ja konsulteerides arstiga kirjutab, milliseid teadmisi hooaja eel sai oma kehast.

Kenny Kivikas: "Ootasin vereanalüüsist infot, mis näitaks, kas mul on midagi veres liiga palju või midagi liiga vähe, et vastavalt sellele teha korrektuure näiteks enda toitumises. Antud tagasiside põhjal tahan ennast sel hooajal tervena hoida, kuna ees on ootamas nii orienteerumisjooksu MM kui EM, lisaks MK-etapid."

Vereanalüüsi protseduurid:

Verd käisin andmas spordihooaja eel Science in Sport (SiS) Eesti tiimi soovitusel Synlabi Tartu laboris. Analüüsidest tehti mulle Tervisesportlase pakett, mis annab väga mõistliku hinna eest päris palju tagasisidet. Teenindus oli äärmiselt meeldiv. Mainin veel siinkohal, et parim aeg verd anda on kl 8-12. Proovid tuleb anda hommikul eelnevalt söömata ja joomata. Vere kogus, mida selle testi tarbeks võetakse, oli küll harjumuspärasest rohkem - 4 ampulli jagu, aga samas tegi see kokku vaid kümmekond milliliitrit ja protseduur oli täieti talutav.

Vereanalüüsi tulemused:

Tulemused tulid võrdlemisi kiiresti ning lisaks paberitele tegi Synlabi laboriarst mulle puust ja punaselt numbrid ja tulemused selgeks. Järgnevalt peatun pikemalt neil näitajatel, mis minu jaoks olid olulisemad ja andsid uut infot eelseisva hooaja seisukohast. Tervisenäitajate nimistu ja analüüsitud ainete hulk on paketis muidugi suurem.

Hematoloogiline uuring:

Hemoglobiin e. hapnikukandja. Vastupidavusspordialadega kursis olevad lugejad kindlasti mäletavad, kuidas meie ühel endisel esisuusatajal oli selle tasemega probleeme. Nimelt temal oli hemoglobiin loomupäraselt liiga kõrge - üle 176 g/l kohta. Ehk kui hemoglobiin on nii kõrge, siis võivad anti-dopinguagentuurid kahtlustada, et sportlane on kasutanud keelatud vahendeid selle tõstmiseks. Üldiselt - mida kõrgem on hemoglobiini tase veres, seda paremini transporditakse töötavatesse lihastesse hapniku. Minu näitaja oli 156 g/l kohta, mis jääb ilusti referentsväärtuse vahemikku ehk kõik on selles osas korras.

Leukotsüütide (valgeveri) väärtus viiruste puhul langeb, bakteriaalse haiguse puhul on pigem normist kõrgem. Samas erineb inimesele omane normaalne väärtus indiviiditi ning see tuleks lasta hinnata mitme mõõtmise tulemusena. Valgevererakke on viit erinevat sorti: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid ja kõikidel oma kindel roll täita. Kas kõiki leukotsüüte on piisavalt ja kuidas nende omavaheline suhe on? Minu leukotsüütide väärtusi vaadates võib eeldada, et mingisugune viirus mul oli. See väljendub monotsüütide ja lümfotsüütide suhtarvu juures. Nimelt mõlemad on referentsväärtuse ülemises otsas. Samas on kõik individuaalne ja see võibki olla minu puhul normaalne.

Lisaks hemoglobiinile ja leukotsüütidele saab analüüsis vastuse ka hematokriti näitajale, mis kirjeldab verepaksust ja selle väärtusest sõltub, palju süda peab vere ringi pumpamiseks tööd tegema ning trombotsüüdide tasemele (osalevad vere hüübimises).

Aspartaadi aminotransferaas - ainukene näitaja, mis minul selle analüüsi puhul referentsväärtusest väljas oli. Tegemist on keharakkudes oleva ensüümiga, mille ülesanne on keha rakkudes toimetada valkude ainevahetusega seonduvaid protsessides. Seda on kõige rohkem lihasrakkudes. Kui tema väärtus on kõrgem, siis võib see viidata, et mingid rakud on kahjustada saanud. Samas ei pruugi see tähendada, et just lihasrakud on kahjustada saanud, kuna seda ensüümi leidub ka teiste elundite rakkudes (maksa, neerude jne). Küll aga antud analüüsi, tervisesportlase analüüsi, puhul on see seal just lihasrakkude olukorra peegeldamiseks. Tõsistest kahjustustest saab rääkida siis, kui see väärtus on vähemalt kolm korda kõrgem kui norm ehk kusagil 120+ U/l. 3 ühikut kõrgem näitaja üldiselt probleeme ei näita, kuid arvestades seda, et ma olin just haige olnud, siis äkki alustasin pärast sümptomite kadumist natukene liiga vara treeningutega ja tegin lihasrakkudele natukene liiga. Mainin ära, et esimestes trennides oli ikka väga raske edasi liikuda ja pärast 30min rahulikku jooksu tahtis keha juba kõndida. Samas antud väärtus kõigub ka tervena olles, sest lihasrakud teevad tööd ning see on loogiline protsess.

Kreatiini kinaas - ensüüm, mis tagab lihastele tööks piisavalt energiat. Väärtus tõuseb, kui lihasrakud on ülekoormtaud või kahjustunud. Ülekoormuse puhul on väärtus mõõdukalt tõusnud (~300-500 U/l). Tõsise lihaskahjustuse korral tõusevad väärtused tuhandetesse ühikutesse. Analüüsi väärtus sõltub ka vereanalüüsile eelneval päeval tehtud treeningu iseloomust. Kui näitaja on kõrgenenud, siis üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et lihastele ei ole antud piisavalt puhkust, näiteks ei venitatud jne. Samas kui kogu aeg niimoodi trenni tehakse, siis võiks midagi muuta, sest lihased arenevad ikkagi puhates.

Kreatiniin - lihastes energiatootmise käigus tekkiv jääkaine. Tulemus oleneb inimese lihasmassist ja kui intensiivset trenni tehakse. Aktiivsetel jõusaalis käijatel ja nendel, kellel on eesmärgiks lihasmassi kasvatada, ongi see väärtus loomupäraselt kõrgem.

Uurea - jääkaine, mis tekib valkude lagundamisel. Uurea väärtuse alusel saab hinnata, kuidas valkude lammutamisprotsessid käivad: kas need on intensiivistunud või mitte? Füüsiline koormus vajab energiat ja selle tagamiseks intensiivistub organismis valkude lammutamine. Näiteks kui uureat hinnata enne treeningut, treeningu ajal, vahetult pärast treeningut ja siis mõned tunnid hiljem, saab näha kuidas ja kui kiiresti uurea väheneb. Sellest saab järeldada organismi koormuse järgse taastumise kiirust.

Glükoosi, kolesterooli, ferritiini, vitamiin D analüüside kohta pikemalt ja kokkuvõte verepõhisest tervisekontrollist Kenny blogipostitusest.