Eesti viimase 10 aasta võimsaim spordihetk: Mart Seim, maailma üks tugevamaid mehi
Millise medali Seim MM-ilt ikkagi sai, on praegu veel lahtine. Kui esialgselt võitjaks tulnud venelase Aleksei Lovtševi positiivne dopinguproov leiab kinnitust, on see medal hõbedane. Aga seni räägime veel pronksist, kah hea tulemus.
Vahemärkusena tasuks mainida, et samalaadseid medaleid on Eesti olümpialt või MM-võistlustelt viimase kümnendi jooksul veelgi teeninud. Kuid näiteks Jaanson/Endreksoni või Heiki Nabi olümpiahõbe ei omanud siiski sellist ohhoo-efekti nagu Seimi pronks mullu detsembris. Üle pika aja sai Eesti uue medaliala. Tõsi, samas on see ka vana medaliala — kahe maailmasõja vahelisel perioodil oli tõstmisest edukam vaid maadlus ning ärgem unustagem ka Jaan Taltsi hiilgeaegu.
Isa ja poja edukas koostöö
Seim jõudis pildile juba 2014. aasta novembris MM-il, kui tuli neljandaks. Tookord peeti seda suureks üllatuseks, kuid ka Lovtševi null rebimises aitas eestlase koha võrra kõrgemale. Ärevaks tegi olukorra aga asjaolu, et rebimises vigastas Seim õlga („Raksatus käis läbi,“ nagu ta ise ütles). Ometi suutis ta tõukamises enda jaoks maksimaalse tulemuse teha, kuid koju jõudes pidi minema õlaoperatsioonile. Õnneks läks lõikus edukalt ning juba märtsis naasis Seim tõstesaali.
Mart Seim on kolmandat põlve tõstja. Tema isa Alar Seim on ka paljukordne Eesti meister, kuid tema ajal polnud lootustki rahvusvahelisele areenile pürgida kui sa polnud just nii tugev nagu Talts omal ajal. NSV Liidu koondise uks jäi suletuks, kuid eks seda suurema innuga pühendab isa end poja treenimisele.
Delfi küsimusele, kas poja kaudu viib isa ellu oma unistusi, nentis Seim vastuseks, et temal polnud selliseid võimalusi. „Mardiga oleme saanud pikemalt sihte seada, teha õiges vanuses õigeid tulemusi,“ tunnistas Seim, kellelt omal ajal nõuti suurde koondisse pääsuks suuri numbreid juba juunioride klassis.
2015. aasta MM-i eel ei hakanud Mart suuri sõnu tegema, vaid lootis tõsta „oma tulemuse“, milleks oli kogusummas 441 kilo. Tegelikult tõstis 438, aga sellest piisas medaliks.
Juhtus nii, et Seimid ei jäänud ise võistlusega rahule. „Tulemus polnud kõige parem, nädal tagasi lootsin enamat,“ ütles Mart Seim ja isa Alar lisas: „Täna oli ta kuidagi pehme. Võib-olla oli see närvipingest. Kilodes ta oma maksimaalset ära ei teinud, kuid kohaga oleme muidugi rahul. Loomulikult me seda medalit tahtsime, kuigi kõva häälega ei rääkinud.“
Kerget ebakindlust näitas fakt, et rebimises ei saanud Seim esimesel katsel algraskust üles, tõukamises kulutas aga 248 kilo peale kaks katset. Eestlasele annab eelise fakt, et ta on tugevam just tõukamises. Kui rivaalid on juba lõpetanud, teab Seim, millist raskust on vaja tõsta. Mullu Houstonis tegi Seim „matemaatiliselt“ kõik õigesti — ta edestas viit järgmist meest 1-5 kiloga, aga grusiin Lasha Talahhadzele kaotas 12 kiloga. Seega polnud paremat kohta võimalik saada, kuigi Seimid ihkasid suuremate numbritega lõpptulemust.
Kiidavad tõhusat dopingukontrolli
Rio de Janeiro olümpiaks on Seim seadnud kõrge sihi — 200 kilo rebimises ja 260 tõukamises. Kui see õnnestuks, oleks medal kindel. Kui reaalne medalipretendent on Seim võrreldes näiteks teiste Eesti lootustega (Kanter, neljapaat, naisvehklejad, Epp Mäe), seda on raske hinnata.
Muidugi juhtub tõstmises sedagi, et mõni rivaal võetakse jälle maha või ei julge ta kohale tulla. Põhjus ikka doping, mida paraku tõstmises on viimastel aastatel sageli ette tulnud. Seimid ütlevad kindlameelselt, et neile meeldib range dopingukontroll, kuna midagi pole karta. „Lovtševi tulemused näitasid väga selgelt, et (dopingu tarvitamises) ei tohiks kahtlust olla,“ ütles Alar Seim. Mart aga lisas, et paljud sportlased ei teadnud vereproovide võtmisest MM-il. „See on suur töövõit, et antidoping tegi sammu paremuse poole. Ehk võtab see mõnede riikide sportlastel, kes kõige puhtamad pole, tuure maha,“ ütles Mart Seim.
Tee valik ja hääleta! Lemmikspordihetkele saad panustada ka TRIOBETIS.
Vaata Mart Seimi otsustavat tõstet, mis kergitas ta MMil medalile!
