Eesti viimase 10 aasta võimsaim spordihetk: võrkpall on võrratu!
Kui võtta viimane kümnend, siis Eesti võrkpallil, kuigi ainult meeskonna näol, on varemgi olnud tipphetki. Võimalik, et neist kõige emotsionaalseim leidis aset juba 2008. aasta mais, kui kodusel alagrupiturniiril võideti 0:2 kaotusseisust ja otsustava seti 7:12 mahajäämusest Poola. Aasta hiljem tuli play-offi kaudu samuti 16 hulka pääsenud Poola Euroopa meistriks ja 2014 ka maailmameistriks. Sellise meeskonna edestamine oli ikka kõva sõna!
Käesoleva sajandi esimesel kümnendil oli Eesti meeste võrkpalli edu aluseks aastatel 1979-1981 sündinud põlvkond, kes edukalt mängis juba 1999. aasta juunioride MM-il. Selle põlvkonna toel tegi Pärnu meeskond häid etteasteid Euroopa klubisarjades, korra (2005) jõudis Eesti ka olümpia valikturniiri lõppfaasi, kus tugevatele meeskondadele siiski kaotati. Nii Pärnu kui ka koondise treeneriks oli neil tipphetkedel Avo Keel.
Uue põlvkonna sünd
Kuid 2015. aasta edu taga oli hoopis rumeenlasest juhendaja Gheorghe Cretu ja uus põlvkond — mängijate seas terve rida 1990ndatel sündinud mehi. Vanemast seltskonnast jätkas vaid sidemängija Kert Toobal. Finaalturniirile pääseti (nagu ka aastal 2011) play-offi kaudu, kui kahe mängu kokkuvõttes alistati kindlalt Rootsi.
Itaalias ja Bulgaarias peetud finaalturniiril sattus Eesti loosiga selgelt tugevamasse tabelipoolde. Alagrupis tuli vastu astuda samal suvel Maailmaliiga võitnud Prantsusmaale ja vaid kuu enne EM-i tugeval MK-turniiril olümpiapääsme kindlustanud Itaaliale, kes lisaks mängis koduseinte toel. Õnneks pääses reglemendi alusel play-offi ka kolmas meeskond ja selleks tuli Eestil alistada Horvaatia. Selles mängus näitas Eesti, et isegi Euroopa 16 parema seas on meeskondi, kes sisuliselt meile „jalgu jäävad“. Horvaatia alistati 25:19, 25:18, 25:10!
Kuid juba varem oli teada, et play-offis tuleb meile vastu enam-vähem sama tugeva alagrupi teine meeskond, kelleks sai Serbia, 2011. aasta Euroopa meister. Nüüd saabuski Eesti tipphetk — Serbia vastu võideti kaks geimi 25:21 ja 25:14! Kahju, aga sinna see edu jäi. Otsustav sett oli põnev ja sisuliselt pani punkti Serbia üks väga riskantne löök seisul 13:13. Kogemus kallutas vaekausi veel tituleeritud tiimi kasuks.
„Mõni veidi parem vastuvõtt või veidi parem blokipuude… Aga seis tablool näitab, et mängisime võrdselt meeskonnaga, kes oli tänavu Maailmaliigas teine. Kõik Eestis peavad mõistma meie meeste head mängukvaliteeti. Nad näitasid suurepärast võitlusvaimu,“ rääkis pärast valusat kaotust treener Cretu.
Oleks on alati „paha poiss“, aga siiski: sattunuks Eesti loosiga Bulgaaria poolele, võinuks me play-offis kohtuda Belgia või Hollandiga, keda sõpruskohtumistes alistati. Mängud Serbia ja ka hiljem Euroopa meistriks tulnud Prantsusmaaga näitasid, et Eesti võiks hetkel tasemelt kuuluda Euroopa esikaheksasse.
Järjepidevus peaks olema tagatud
Kui võrrelda Eesti korv- või jalgpallurite koduklubidega, on võrkpalli seis nagu öö ja päev. Kolm Eesti koondislast — Ardo Kreek, Renee Teppan ja Oliver Venno — kuuluvad sel hooajal Meistrite Liigas kaasa löönud klubidesse. Lisaks mängib veel kolm meest Prantsusmaa ja kaks Poola kõrgliigas — mõlema riigi meistrivõistlusi loetakse Euroopa viie tugevama hulka. Kusjuures meie „poolakaid“ juhendab Lubini Cuprumis koondise treener Cretu ise. Igal juhul on tänu meeskonna noorusele ja klubilisele kuuluvusele olemas hüppelaud, mille pealt Euroopa paremikus püsida.
Õnneks lahenes ka küsimus, et võrkpall sai piisavalt rahalist toetust osalemaks Euroopa liigas. Nüüd võib eeldada, et ka Cretu jätkab. Järgmine samm oleks pääs Maailmaliigasse ja siis oleks Eesti võrkpallureile juba aastaringselt heatasemelised kohtumised garanteeritud.
Tee valik ja hääleta! Lemmikspordihetkele saad panustada ka TRIOBETIS.
Vaata parimaid hetki Eesti - Serbia mängust!
