Eesti viimase 10 aasta võimsaim spordihetk: Rasmus Mägi tõi Eesti kiirjooksu pildile
Sihikindel töö, laitmatu treeningudistsipliin ja läbimõeldud ettevalmistus viis Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus tunamullu Euroopa tippu, tasuks hõbemedal EM-võistlustelt.
Välja arvatud Jüri Lossmanni ligi sajanditagune maratonihõbe, on Eesti kergejõustiklased olümpial või MM-võistlustel saanud kõik medalid eranditult väljakualadel või kümnevõistluses. Euroopa tasemel on ka jooksus midagi saavutatud. Viimasel ajal on selle põhjus eriti selge — siin ei pea maid jagama Aafrika staierite ega Ameerika mustanahaliste sprinteritega.
Ka Rasmus Mägi ala on selline, kus EM-võistluste medal kordades reaalsem MM-i või olümpiamedalist. Siiski on 400 m tõkkejooks muude aladega võrreldes olnud valgenahalistele edukam — pikk pingutus ei ole enam päris sprint, aga mitte veel ka aafriklastele sobiv kestusjooks.
Võidetud hõbe, mitte kaotatud kuld
Võib-olla see polnud ehk parim variant, aga Mägi karjääri tippehtk — kui rääkida tõesti vaid hetkest — jõudis kätte Zürichi EM-võistluste poolfinaalis, mille ta veenvalt Eesti rekordiga võitis. Ning parema ajaga kui teistes poolfinaalides. Eestlase jooks oli väga ühtlane ja kindel — mitte üheski lõigus ei tekkinud kahtlust, et Mägi oleks milleski järele andnud.
Kas saavutas Rasmus oma lae liiga vara? Nii ei saa kindlasti arutleda, sest ka poolfinaali tase on piisavalt tugev ja panna tuleb täiega. Ent paraku nii juhtus, et finaalis üks mees, kes veel poolfinaalis oli Mägist 0,62 sekundit aeglase, pani siiski peafavoriidiks kerkinud eestlasele ära. Tegu oli omapärase olukorraga — Mägi tõeliselt ere saavutus oli nii mõnelegi spordisõbrale pettumus, sest pärast poolfinaali loodeti eranditult kulda. Mees ise oli paar tundi hiljem medalipeol siiski kindel, et tegu oli võidetud hõbeda, mitte kaotatud kullaga — nii mainis ta ka Delfile antud intervjuus. „Selliste hetkede nimel tasub pingutada. Uskumatu, et mu karjäär nii lühikese ajaga juba selliseks on kujunenud. See on suur tunnustus nii mulle kui vanematele,“ ütles Mägi.
Vanemad ehk Taivo ja Anne Mägi ongi Rasmuse treenerid ning kui vahel juhtub, et lähisugulaste koostöö pole edukas, siis antud juhul kõik klapib. Vanemate sõnul on Rasmus enda suhtes isegi rohkem nõudlik kui treenerid. „Kõik olid rahul, võib-olla ainult Rasmusel jäi midagi kripeldama,“ sõnas medalipeol Taivo Mägi. „Arvan, et ta tegi finaalis ehk isegi oma elu pikima lõpukiirenduse.“
Rasmus Mägi selgitas samas intervjuus ka seda, et 400 m tõkkejooksus on favoriidil raskem võita kui mõnel muul jooksualal, sest igaüks valib oma rütmi ja rivaali taktikaliselt jälgida ei saa. Nii selgub alles lõpusirgel, kes suutis jõuvarusid kõige paremini spurdiks hoida. Ette rutates võime öelda, et ka 2015. aasta MM-finaal ei kulgenud sugugi ennustuste kohaselt.
Parimate sportlaste valimine andis tunnistust sellest, et 2014 oli Mägide aasta. Neile läks aasta meessportlase, treeneri ja spordihetke preemia. Meenutame, et kolmel varasemal taliolümpia aastal tegid tavaliselt puhta töö suusatajad.
Rio olümpial tasub pöialt hoida
Rasmus Mägi on Eesti spordis kindlasti üks ideaalkujusid. Mees, kes meeldib neidudele ning esineb alati korrektselt ja on seetõttu ka vanema spordipubliku lemmik. Seniseid tulemusi vaadates tundub ka ettevalmistus läinud täie ette, sest sujuv areng pole toonud mingeid tagasilööke. Üsna hästi on Mägi osanud vormi ajastada — koguni kolm Eesti rekordit ja hooaja tipptulemust on ta püstitanud tiitlivõistlustel, kas täiskasvanute või U23 EM-il.
Mullune hooaeg oli siiski erand — uut rekordit ei sündinud, tipptulemuse jooksis Mägi Eesti meistrivõistlustel. Aga eks ole seegi tiitlivõistlus. MM-il jooksis Mägi poolfinaalis elu viienda tulemuse, mis pole halb. Eesti rekordi parandamine nelja sajandikuga aidanuks eestlase finaali. Kuigi kahel viimasel MM-il on ühe medali napsanud valgenahaline eurooplane, teeb see teisalt ka rõõmu, sest osutab Mägi võimalusele. Ootame huviga Rio de Janeiro olümpia 400 m tõkkejooksu!
Tee valik ja hääleta! Lemmikspordihetkele saad panustada ka TRIOBETIS.
