Eesti viimase 10 aasta võimsaim spordihetk: vehklejate kuldne pooltund
Budapestis juhtus 2013. aasta 8. augustil selline lugu, et samal päeval tulid pooletunnise vahega epeevehklemise maailmameistriteks Nikolai Novosjolov ja Julia Beljajeva.
Eesti vehklejate medalid pole viimase aastakümne ja kogu käimasoleva sajandi jooksul mingi eriline sündmus — neid on kogutud nii maailma- kui ka Euroopa meistrivõistlustelt, individuaalselt ja võistkondlikult ning seda paljude erinevate sportlaste poolt. Tõsi, selle medalisaju taustal on isegi üllatav, et iseseisev Eesti pole olümpialt vehklemismedaleid saanudki, parimaks on ikka see kurikuulus Kaido Kaaberma „jamaks“ nimetatud neljas koht Barcelonast (1992).
Aga Novosjolovile, kes 2013. aastal poodiumi kõrgemale astmele tõusis, polnud see isegi esimene MM-kuld, ta oli võitnud ka 2010. Kuid tänu ajakavale, mille alusel nii naiste kui ka meeste epee individuaalvõistlus päeva jooksul paralleelselt toimus, sai teoks eriline sündmus. Sest hoolimata varasemast edust on kaks kulda ühel õhtul ikka nii haruldane, et väärib parimate spordihetkede hulka valimist.
Üks suurepärane, kaks uskumatu!
Novosjolov sai oma kulla kätte enne. Tal oli raskusi poolfinaalis, kuid finaalis alistas ta olümpiavõitja Ruben Limardo Gasconi kindlalt 15:7. Aga kergelt mõru maik on ometi juures: miks ei võinud Novosjolov sama teha aasta varem Londoni olümpial?
„Emotsioonid on laes! Seekordne võit tuli väga raskelt. Vahepeal oli palju ebaõnnestumisi. Ma ei kaotanud siiski enesekindlust. Tuleb muudkui tööd edasi teha. Õnneks tekkis mu ümber mitmeid väga häid inimesi, kes aitasid ja toetasid,“ ütles Novosjolov MM-tiitli järel Õhtulehe intervjuus. Maailmameister lisas, et parajasti oodatakse Beljajevat tagasi dopingukontrollist ja siis lähevad nii võistlejad kui kaasaelajad koos sööma — kõigil on kõht tühi. Kuid pidu ei saanud veel püsti panna, sest võistkonnavõistlus seisis ees.
Tollal 21-aastase Beljajeva kuld oli märksa üllatuslikum. Teda ei peetud Budapesti MM-il isegi mitte Eesti esinumbriks. Alates veerandfinaalist sai Beljajeva kõik võidud napilt. Eesti spordisõbrad jäänuks ilmselt täiesti rahule ka sellega, kui Novosjolovi kullale lisandunuks üllatusnaise hõbe. Aga seekord tuli kõik välja ja isegi Eurospordi kommentaator ahhetas — väikese riigi taoline edu torkab silma.
„Olin juba väga väsinud ja pärast viimast torget ei jaksanud enam rõõmust karjudagi,“ ütles Beljajeva, kes oli oodanud suurt medalit juunioride klassis, aga jäi sellest ilma. „Nüüd olen teinud palju tööd. Ma ei usu veel, et olen maailmameister.“
Vehklemine — Eesti suur lootus olümpial
Sarnast edu pole vehklejad enam saavutanud, kuid kaks ja pool aastat pärast kuldset pooltundi on olukord siiski selline, et suvistel Rio olümpiamängudel on just selle ala tegijad Eesti peamised medalikandidaadid. Kui negatiivset imet ei juhtu, peaks naiskond lähipäevil olümpiapääsme tagama ja siis on nad kohe ka soosikute seas, sest olümpia osavõtjate arv on piiratud. Pole vaja võita umbes kümmet vastast nagu MM-il.
Kuldse pooltunni stsenaarium korduda siiski ei saa, sest olümpial ei peeta inidividuaalvõistluste finaale samal päeval. Ei saa siiski eitada, et vehklemine on Eesti spordis üks järjepidevamaid alasid. Pea igal hooajal võidetakse ka mõni juunioride või noorte klassi autasu. Juba praegu võime olla kindlad, et Eestil leidub tipptegijaid ka 2020. aasta mängudeks.
Vaata vehklejate imelist õhtut!
- Lemmikspordihetkele saad panustada ka TRIOBETIS.
