Eesti viimase 10 aasta võimsaim spordihetk: Baruto — Eesti saadik Jaapanis

Rohkem kui üheksa aastat kestis Kaido Höövelsoni ehk Baruto sumo profikarjäär Jaapanis. Tema tipphetk saabus 2012. aasta jaanuaris, kui ta võitis Imperaatori karika, mis kaasneb eliitdivisjoni Makuuchi turniiri esikohaga.

2004. aastal hakkasid ajakirjanike postkasti saabuma teated judo- ja sumotreenerilt Riho Rannikmaalt, kes teavitas lehemehi kellegi Baruto edukatest turniiridest. Selgus, et selle nime taga „peidab“ end Kaido Höövelson. Algul ei saadud hästi sotti, mida kõik need jaapanikeelsed väljendid tähendavad ja kui kõrgel tasemele Baruto ikkagi maadleb.

Pööras eestlased sumousku

Aga varsti jõudis kohale nii ajakirjanike kui spordihuvilisteni, et meie mees on sammumas eliidi suunas. Juryo divisjoni võidud tõstsid huvi ala vastu märgatavalt. Inimesed hakkasid aru saama, mida tähendab, maegashira, yorikiri või komusubi. Leiti üles ka veebikülg, mis kõrgema divisjoni Makuuchi kohtumisi otse üle kandis. Kui Baruto heitlus oli lõppenud, täitusid nii Delfi kui ka teiste spordi veebikülgede uudised eestlase võidust/kaotusest hulgaliste kommentaaridega.

Ka Baruto rivaalide nimed said tuttavaks. Mongol Hakuho oli järsku Eestimaal sama tuntud kui näiteks mõni Leedu tippkorvpallur või natuke Messi/Ronaldo mastist madalam jalgpallitäht.

Saime ka teada, et sumoreeglid on halastamatud. Põlve vigastanud Baruto ei saanud vahepeal võistelda, kuid tema taset ei säilitatud samana, vaid kukutati Juryosse tagasi. Sealt võitles ta 2007. aasta septembri turniiril uuesti üles ja siis püsis tipus või selle lähistel pea kuus aastat.

Kui madalamad tiitlid tulid Barutole kiiresti, siis tähtsuselt teise tiitli ehk ozeki nimetuse saamine eeldas, et sa pidid kolmel turniiril järjest koguma ca 10-11 võitu 15st. Baruto tegi selle ära 2010. aasta märtsis. Jäi vaid üks samm: võita mõni turniir ja saada yokozunaks, kes Jaapanis on sisuliselt jumala staatuses.

Kuid loomulikult oli Baruto Jaapanis juba varem kuulus. Ühel Eesti ajakirjanikul õnnestus näha, kuidas üks keskealine naine palus äärelinna tänaval, et Baruto teda käega puudutaks. Sumomeistri puudutus pidavat tooma õnne ja tervist. Intervjuus Õhtulehele nentis Baruto, et kohalike kommetega ta päris ära ei harjunudki. Kuigi oma talli esinumbrina sai ta elada korteris (teised ööbisid garaažist ümber tehtud „klubihoone“ põrandamatil), ei tohtinud ta näiteks oma venelannast pruuti Jelenat, kellest hiljem sai Baruto abikaasa, enda juurde kutsuda. Noored kohtusid tihti salaja. Samuti sai Baruto karistada, et viibis lühikeste pükste ja T-särgiga Tokyo kesklinnas. Tulnuks kanda kimonot.

Aga sportlikult tegi mees harjumatute olude kiuste oma töö ära. Võib-olla nüüd on paljud kunagised huvilised unustanud, et Baruto lemmikvõte oli yorikiri (vastase ringist väljalükkamine). Aga vahel õnnestus eestlasel tsuridashi, mis oli kaotajale kõige häbistavam — ta tõsteti ringist välja. Barutol tegi seda alati „hellalt“, tõstis vastast nagu last ja asetas ta ilusti teisele poole ringi maha. Mõni sumomees armastas näidata veel jõudu ja ikkagi vastane ringi ääre pealt maha tõugata.

Üks samm jumalusest puudu

Pärast ozekiks saamist püsis Baruto võitude-kaotuste arvestuses plusspoolel, ehkki ühe kehva turniiriga seda tiitlit ta poleks veel kaotanud. Baruto ozeki-perioodi jäi ka ärajäänud turniir, mille põhjustas skandaal seoses tippsumo väidetavate kokkuleppematšidega. Kuid 2012 jaanuaris alistas Baruto järjest 13 vastast ja tagas Imperaatori karikavõidu juba kaks päeva enne lõppu, sest yokozuna Hakuho kaotas üllatuslikult neli matši. Omavahelise heitluse Hakuho lõpuks võitis.

„Kui suudan maadelda sama hästi nagu uue aasta avaturniiril, tagab see hea tulemuse. Olles võitnud ühe turniiri, tahan teist, kolmandat, 10. ja 30. tiitlit,“ ütles Baruto enne märtsikuist turniiri. Selle võitmine või vähemalt esikoha jagamine enne viimast päeva taganuks Barutole yokozuna tiitli. Tulemusega 9 võitu, 1 kaotus oli eestlane teel sellele, kuid sai lõpus neli kaotust.

Edasi oli Baruto taas kimpus vigastustega ja nii jäi täpselt üks samm jumalusest puudu. „Lõpp hea, kõik hea. See etapp elust on läbi ja nüüd tuleb vaadata, mis edasi saab,“ ütles Baruto pärast karjääri lõpetamist 26. septembril 2013 Tallinna lennujaamas.

Kuid Baruto saavutas palju — Jaapanis tegi tema üksi Eesti tuntuks. Ja nüüd, kui Kaido Höövelson lülitus vabavõitlusse, siis sedagi teeb ta Jaapanis, sest seal hinnatakse Barutot kõrgelt (loe: makstakse väärilist tasu).

Vaata Imperaatori karika tseremooniat!

• Lemmikspordihetkele saad panustada ka TRIOBETIS.