Eesti viimase 10 aasta võimsaim spordihetk: Kaia Kanepi maailmaklassi lävel

Tennisist Kaia Kanepi edulugu on tundnud ka mõõnasid ning võib-olla seda eredaimat hetke oleks raske esile tuua. Sümboolselt võib selleks lugeda 20. augustit 2012, mil Kanepi tõusis maailma edetabelis 15. kohale.

Kui eelmises loos rääkisime Eesti jalgpallist, millesse on suhtutud äärmusest äärmusesse, siis Kaia Kanepi on rohkem kui kümne aasta jooksul pakkunud samuti vastuolulisi emotsioone. Ta ei ole jätnud kedagi külmaks — Eesti viimase kümnendi naissportlaste seas saab tema populaarsust võrrelda ainult Kristina Šmiguni omaga. Kelle mängude otseülekanded koguvad veel rohkem klikke ja kommentaare?

Kui Kaia on jõudnud suurturniiril otsustavate mängudeni, elab pool Eestit talle kaasa. Paraku on ta suurele fänniarmeele ka närvišokke põhjustanud. Ükski tennisist ei võida kõiki kohtumisi, isegi Serena Williams mitte, aga Kaia kaotused on tihti kommentaariumis moodustanud justkui pulbitseva katla. Kriitikud kaebavad, et ta mängib tujutult, ei anna endast parimat ja kaotab lugematul arvul võiduseise. Aga siis tuleb suur võit ja teda ülistatakse taevani.

Päästnud mänge sama palju kui maha mänginud

Tõde on lihtne selgitada — selleks on statistika (mis siis, et seda nimetatakse suurimaks valeks, aga spordis vast mitte). Ma ei hakka siin ükshaaval uurima tema kõiki kohtumisi, aga üldjoontes on Kanepi kaotanud võiduseisudest sama palju mänge, kui kaotusseisudest võitnud. Otsustavaid punkte või pingelisi tie-breaki on ta ka palju võitnud. Kõik tennisefännid teavad, et Kaia kaotas Wimbledoni veerandfinaalis matšpallidelt Petra Kvitovale, aga kas te näiteks teate, et US Openil 2010 võitis ta veerandfinaali jõudes Yanina Wickmayerit 0:6, 2:4 kaotusseisust? Kas mäletate, et enne Wimbledoni veerandfinaali jõudmist (2013) võitis Kanepi teises ringis äsjase kangelanna Angelique Kerberi teise seti tie-breaki 1:5 kaotusseisust? Kaht veerandfinaali poleks Kanepi karjääris olnud, kui ta poleks imeliselt mängu päästnud. Ja eks ole sedapidi näiteid veel.

Hetkest rääkides on edetabelikoht tõesti pelgalt number, aga muid rõõmuhetki on raske võrrelda. Emotsionaalselt tuleb meelde näiteks Eesti naiskonna pääs Föderatsiooni karikasarja Maailmaliigasse, kui Kanepi alistas imelises mängus hilisema maailma esireketi Viktoria Azarenka. Veenev turniirivõit Brisbane´is (2012), dramaatiline Wimbledoni veerandfinaal (2010) või Prantsusmaa lahtiste 3. ring (2012), kui Kanepi mängis maha suure edu Caroline Wozniacki (tema siis endine maailma esireket) vastu, aga võitis ikkagi. Neli WTA turniirivõitu ja viis slämmiturniiri veerandfinaali, enamik neist aastatel 2010-2012, see on Eesti tennise värske ajalugu.

Kas lagi sai saavutatud?

Aga kui me loeme hetkeks tõesti 15. kohta edetabelis, siis tuleb loo lõpus hoopis küsida, kas see hetk oleks võinud olla parem. Näiteks 9., 5. või hoopis 1. koht? Kas Kanepi saavutas oma lae? Oli ju ta kunagi maailma noorte esireket. Siin oleks taas paslik appi võtta statistika ja uurida, kuhu on jõudnud kunagised noorte slämmivõitjad. Laias laastus võib öelda nii: umbes pooled ei saavutanud Kanepi taset, pooled jõudsid kõrgemale. Nii ei saa me öelda, kas 20. augusti hetk oli teenitud jõudmine maailmaklassi lävele või liiga madalal katkenud tee.

Igatahes tennisetreener Harri Neppi võtab Kaia Kanepi saavutuse kokku filosoofiliselt. „Kas oleks võinud jõuda kõrgemale? Nii võib põhimõtteliselt öelda iga mängija kohta. Mõnikord peitub kõik ühes löögis — oleks Kvitova Wimbledonis oma vildaka teise servi Kaia matšpallil välja löönud, võiks täna rääkida suuremast saavutusest,“ tõi Neppi näite.

Vaata Kaia Kanepi turniirivõitu Brisbane´s!

• Lemmikspordihetkele saad panustada ka TRIOBETIS.